Lennart Meri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Fail:Lennart Meri 1998.jpg|thumb|Lennart MeritMeri (1998)]]
{{Vikipeedia}}
'''Lennart-Georg Meri''' (29. märts 1929 [[Tallinn]] – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti [[kirjanik]], filmiprodutsent, diplomaat, [[poliitik]] ja Eesti president 1992 – 2001.
 
== Kuni 1992 ==
* "Sedamööda, kuidas müütiline maailmapilt närbub, kaotades oma maagilise või rituaalse iseloomu, sünnib ta ka uueks – muutub luuleks[[luule]]ks, kunstiks[[kunst]]iks."<ref name="Veelind">"[https://arhiiv.err.ee/guid/201005071445424010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008217 Veelinnurahvas"]. ERR.</ref>
* "[[Traditsioon]]i kõige kõrgem vorm on inimese [[kultuur]]."<ref name="Kaleva">"[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaleva-haaled Kaleva hääled]". ERR.</ref>
* "[[Loom]] kannab kogemust iseendas, [[inimene]] on usaldanud oma [[mälu]] [[sõna]]le, graniidile ja [[arvuti|kompuuterile]]."<ref name="Kaleva" />
* "Ilma veelinnuta poleks tänapäeva [[füüsika]]t, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma [[laul]]uta poleks traditsiooni, traditsioonita poleks kultuuri ega inimest, poleks teid ega meid, teie vanemaid ega lapsi[[laps]]i, mälestusi ega lootusi[[lootus]]i. Teie kodude[[kodu]]de kohal mühiseks [[mets]], millest rändlinnud rahulikult üle lendavad."<ref name="Kaleva" />
* "Kultuur on mälu kõrgeim vorm: inimkonna kogu senise tegevuse summa ja homse tegevuse eeldus – aegade[[aeg]]ade side. Ning samas ka iga inimese painav kohustus püsida ja muutuda, ning päevast-päeva valida adra ja mõõga, surematuse ja surma[[surm]]a vahel."<ref name="Kaleva" />
 
== 1992 - 1996 ==
* "Nõustusin, sest tajun [[aeg]]aaega, ja aega on meil napilt. Aeg töötab meie vastu, aga mitte see ei tee mind murelikuks. Mind teeb murelikuks hoopis see, et ohutunne ei ole puudutanud rahvast. Meie väheste ajavarude, majandusvarude ja inimvarude juures tuleb eesmärgid määratleda selgesti, kõneleda otsekoheselt ja tegutseda külmavereliselt." (2. juulil 1992)<ref>[http://www.tarbija24.ee/200306/esileht/195322.php Võimatuna näiv püüe näha Lennart Meri tegusid ajas] - Postimees, 18. märts 2006</ref>
* "[[Eesti]] Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud pole," ütles Meri, kui esines Eesti Televisioonis ja pöördus ka Eestis elavate muulaste poole.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/195638 EPL, 4. oktoober 2001]</ref>
* "Eestile on kombeks üks president korraga." (1993)<ref>Toomas Sildam (14. märts 2006). "[https://www.postimees.ee/1533383/ta-ei-jatnud-kahtlust-eestile-on-kombeks-uks-president-korraga Ta ei jätnud kahtlust: Eestile on kombeks üks president korraga]". Postimees</ref>
* "[[Riik|Riigi]] taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik [[valgus]]. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest[[armastus]]est ja sünnitab omakorda armastust."<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/PrinditavDokument.asp?ID=4237 Vabariigi Presidendi Uusaastaläkitus 31. detsembril 1993]</ref>
* "[[Kommunism]], see totalitaarse kurjuse[[kurjus]]e õpetus, on surnud, kuid keegi ei ole näinud kommunismi laipa. Kurjusel on omadus vahetada vormi ja värvi."
** Pühale Toolile, 15. IX 1994 <ref name="maaleht_16032006"/>
* "Ehkki põhiseaduses pole öeldud, et püksinööbid peavad kinni olema, on see ometi enesestmõistetav." (1995)<ref>Urmas Vadi (30. märts 2019). "[https://kultuur.err.ee/925148/lennart-meri-utles Lennart Meri ütles]". [[ERR]]</ref>
22. rida:
 
== 1997 ==
* "Eesti Vabariik ei ole [[saar]], kus elab [[poliitik]] nimega Robinson Crusoe." (1997)
* Lennart Meri oli uue ametiauto soetamisele vastu: "Küsimus ei taandu mõistagi ametiautole, vaid puudutab Eesti mõttelaadi ja Eesti tulevikku[[tulevik]]ku. Kooliaasta esimesel päeval ütlesin, et on kole ja Eestile ohtlik, kui meie majandusedu suubub priiskamisse. Riigikogu avaistungil osutasin kujunenud sotsiaalsetele küsimustele, millele Eesti kodanik ootab lihtsaid vastuseid." Tema arvates on kõige veenvam vastus isiklik eeskuju. "Ei ole midagi halenaljakamat, kui uude soomustatud ametiautosse lukustatud Eesti riigipea Haanjamaa teedel või Taevaskoja lätetel. Pigem kõnnin jala või muretsen jalgratta" kinnitas president Meri.<ref name="PM_06101997">[http://www.postimees.ee/leht/97/10/06/kuum.htm President ei taha uut autot] - Postimees, 6. oktoober 1997</ref>
*"Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."<ref name="EE_05032003"/>
 
== 1998–1999 ==
* "Iseseisvus on [[väärtus]], mis püsib senikaua kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta. Ainus kilp, mis suudab säilitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka sõdasid[[sõda]]sid ära hoida, on rahva tahe vajaduse korral oma sõltumatust kaitsta." (1998)<ref>[http://www.mil.ee/?id=2261 Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kaitsejõudude paraadil]</ref><ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9321 Vabariigi President Maarjamaa risti ordeni üleandmisel kindral Adolf Erik Ehrnroothile 21. veebruaril 1998]</ref>
* "Meist igaühest sõltub Eesti püsimine".<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4007 Vabariigi President Reaalkoolis 23. veebruaril 1998]</ref>
* "Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks."<ref>"Friigi Teataja" (1999). ETV</ref>
 
== 2000–2006 ==
* "Euroopa vajab Pearut ja Andrest, [[Paul AristetAriste]]t, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat." (2000)
* "Eesti [[ajalugu|ajaloo]] kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid – mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus."<ref>"Lennart Meri. "Inimene ongi ajalugu". Eessõna kogumikule "Eesti rahva elulood", I. Tallinn, 2000</ref>
* /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>
* "Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku [[süda]]mele."<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/PrinditavDokument.asp?ID=9529 Vabariigi President IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001]</ref>