Lennart Meri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
[[Fail:Lennart Meri 1998.jpg|thumb|Lennart
{{Vikipeedia}}
'''Lennart-Georg Meri''' (29. märts 1929 [[Tallinn]] – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti [[kirjanik]], filmiprodutsent, diplomaat, [[poliitik]] ja Eesti president 1992 – 2001.
== Kuni 1992 ==
* "Sedamööda, kuidas müütiline maailmapilt närbub, kaotades oma maagilise või rituaalse iseloomu, sünnib ta ka uueks – muutub
* "[[Traditsioon]]i kõige kõrgem vorm on inimese [[kultuur]]."<ref name="Kaleva">"[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaleva-haaled Kaleva hääled]". ERR.</ref>
* "[[Loom]] kannab kogemust iseendas, [[inimene]] on usaldanud oma [[mälu]] [[sõna]]le, graniidile ja [[arvuti|kompuuterile]]."<ref name="Kaleva" />
* "Ilma veelinnuta poleks tänapäeva [[füüsika]]t, ilma algsädemeta poleks elektrijaamu. Ilma [[laul]]uta poleks traditsiooni, traditsioonita poleks kultuuri ega inimest, poleks teid ega meid, teie vanemaid ega
* "Kultuur on mälu kõrgeim vorm: inimkonna kogu senise tegevuse summa ja homse tegevuse eeldus –
== 1992 - 1996 ==
* "Nõustusin, sest tajun
* "[[Eesti]] Vabariigi president on õiglane president ka kõigi nende suhtes, kes Eesti kodanikud pole," ütles Meri, kui esines Eesti Televisioonis ja pöördus ka Eestis elavate muulaste poole.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/195638 EPL, 4. oktoober 2001]</ref>
* "Eestile on kombeks üks president korraga." (1993)<ref>Toomas Sildam (14. märts 2006). "[https://www.postimees.ee/1533383/ta-ei-jatnud-kahtlust-eestile-on-kombeks-uks-president-korraga Ta ei jätnud kahtlust: Eestile on kombeks üks president korraga]". Postimees</ref>
* "[[Riik|Riigi]] taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik [[valgus]]. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta
* "[[Kommunism]], see totalitaarse
** Pühale Toolile, 15. IX 1994 <ref name="maaleht_16032006"/>
* "Ehkki põhiseaduses pole öeldud, et püksinööbid peavad kinni olema, on see ometi enesestmõistetav." (1995)<ref>Urmas Vadi (30. märts 2019). "[https://kultuur.err.ee/925148/lennart-meri-utles Lennart Meri ütles]". [[ERR]]</ref>
22. rida:
== 1997 ==
* "Eesti Vabariik ei ole [[saar]], kus elab [[poliitik]] nimega Robinson Crusoe." (1997)
* Lennart Meri oli uue ametiauto soetamisele vastu: "Küsimus ei taandu mõistagi ametiautole, vaid puudutab Eesti mõttelaadi ja Eesti
*"Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."<ref name="EE_05032003"/>
== 1998–1999 ==
* "Iseseisvus on [[väärtus]], mis püsib senikaua kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta. Ainus kilp, mis suudab säilitada sõltumatust ja täna veelgi rohkem suudab ka
* "Meist igaühest sõltub Eesti püsimine".<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=4007 Vabariigi President Reaalkoolis 23. veebruaril 1998]</ref>
* "Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks."<ref>"Friigi Teataja" (1999). ETV</ref>
== 2000–2006 ==
* "Euroopa vajab Pearut ja Andrest, [[Paul
* "Eesti [[ajalugu|ajaloo]] kogemus vajab ka küüditajate ja kvislingite elulugusid – mitte kättemaksuks, vaid mõistmiseks. Võitja tunnus on suuremeelsus."<ref>"Lennart Meri. "Inimene ongi ajalugu". Eessõna kogumikule "Eesti rahva elulood", I. Tallinn, 2000</ref>
* /.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>
* "Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku [[süda]]mele."<ref>[http://vp1992-2001.vpk.ee/est/PrinditavDokument.asp?ID=9529 Vabariigi President IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001]</ref>
|