Kirjutamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Rosetta_Stone.JPG|pisi|Rosetta kivi (196 e.m.a), millel on sama seadustekst esitatud egiptuse keele kahes erinevas kirjas ning vanakreeka keeles. Rosetta kivi dešifreerimisest algas hieroglüüfkirja dešifreerimine.]]
'''Kirjutamine''' on inimkommunikatsiooniinim[[kommunikatsioon]]i vahend, mis hõlmab keelelise[[keel]]elise sisu esitamist sümbolite[[sümbol]]ite abil, see on [[kõne]] esitamine kestvas, ajas ning ruumis edasiantavas vormis.
 
* Aga [[Pilaatus]] kirjutas ka sildi ja pani selle risti[[rist]]i külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus"Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas."
:20 Seda silti luges palju [[juudid|juute]], sest paik, kus [[Jeesus]] risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud [[heebrea keel|heebrea]], [[ladina keel|ladina]] ja kreeka [[kreeka keel]]es.
:21 Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära"Ära kirjuta „Juutide"Juutide kuningas”kuningas", vaid „Tema"Tema ütles: Olen juutide kuningas.””""
:22 Pilaatus vastas: „Mida"Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud."
** [[Johannese evangeelium]], 19. peatükk, salmid 19-22
 
* Kirjutamine on algusest peale mõeldud selleks, et keelt [[inimene|inimese]] juurest ära viia, et teda maha jätta või üle anda, et keelt inimesest sõltumata [[minevik]]ust [[tulevik]]ku talletada.
* Kirjutamisest ei saa irrutada salvestamist, [[kiri]] on igal juhul konteiner, ükskõik siis, kas kaheks tunniks või aastatuhandeks, [[mari]], mida ei panda mitte suhu, vaid purki.
** [[Jaan Undusk]], Maagiline müstiline keel. Virgela 1998, lk 65-66
 
18. rida:
** Valdur Mikita, Lingvistiline mets. Välgi metsad 2013, lk 224
 
* Keel jaguneb kirjaks (nähtav sõna), kõneks (kuuldav sõna) ja sisekõneks[[sisekõne]]ks (vaikne sõna). Inimkonna [[progress]] põhineb kirjal, nähtava sõna võidukäigul.
* Kiri sünnib keha liikumisest. Kirjutamine on somaatiline praktika. Kui me seda usume, oleme ehk taibanud midagi olulist ka oma esivanemate [[kultuur]]ist. Rituaalid, loitsud ja maagilised märgid olid muistsed kirjasüsteemid, mida kirjutati sõrmede ja nähtamatu tindiga.
** Valdur Mikita, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014