Eesti köök: erinevus redaktsioonide vahel

* Traditsiooniline Eesti toidulaud on kaetud naabritelt või endistel valitsejatelt näpatud roogadega. No ei ole seaprael ja [[hapukapsas|hapukapsal]] Maarjamaaga midagi ühist, küll aga [[Saksamaa]]ga. Keeruline oleks vaielda ka teemal, kas [[kilu]] keedekartuliga hakati esmalt valmistama siin, Soomes[[Soome]]s või Rootsis[[Rootsi]]s. Samas rütmis võiks läbi võtta kõik meie söögid ja väga vähestele hakkaks konks taha.

* Suvel [[piim]] ja [[või]], piim tavaliselt hapupiima või kohupiima näol. Talvel hapud kapsad, naerid, [[porgand]]id, tangusupp ja [[supp|supid]], milles ujuvad verest tehtud klimbid, soolaheeringad ja teised [[kala]]d, eriti [[silk|silgud]]. Kaunviljadest söövad herneid, ube, läätsi. Peatoiduks on aga rukki[[leib]], rammus, kosutav, toitev ja tervislik. Selline leib ja veel piima[[piim]]a või [[õlu]]t sinna juurde moodustab tihti söögikorra. Armastavad soolatud või kuivatatud kala, mida küpsetatakse [[tuli|tulel]], aga armastatakse ka värsket kala. Kala tagavarad on mitmeks kuuks. Täiendust leitakse metsast ulukite, [[lind]]ude, [[mari|marjade]] ja [[seen]]te näol.