Mika Waltari: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 36 baiti ,  2 aasta eest
PResümee puudub
==Sinuhe==
* Kõik saab jälle endiseks ja ei ole midagi uut päikese all.
* Kasvasin arstiks[[arst]]iks, et inimesi oma oskustega tervendada ja külvata surma asemel elu, kuid mu isa ja ema surid minu halbade tegude pärast, ja Minea suri minu nõrkuse pärast, ja Merit ja väike Thot surid minu pimeduse pärast, ja vaarao Ehnaton suri minu [[viha]] ja sõpruse[[sõprus]]e pärast vägivaldsesse surma.
* Sinu jutt on minu kõrvadele[[kõrv]]adele kui [[kärbes|kärbse]] pinin.
* Rahune, meeletu [[süda]], sest [[süü]] pole sinu, vaid kõik, mis maailmas sünnib, on meeletu ja headusel ning kurjusel[[kurjus]]el pole otstarvet, vaid ahnus, viha ja himu valitsevad maailma. Süü ei ole sinu, Sinuhe, vaid inimene püsib samasugusena ja inimene ei muutu. Aastad veerevad ning inimesed sünnivad ja inimesed surevad ja nende elu on kui kuum hingus ja nad ei ole õnnelikud oma elus, vaid õnnelikud ainult surres. Sellepärast pole suuremat mõttetust, kui inimese elu, ja süü ei ole sinu, vaid inimene püsib samana aegadest aegadeni. Asjata uputad inimese aja voolu, ta süda ei muutu ja ta tõuseb sellest voolust nõnda, nagu sinasinna astus. Asjata paned katsumusi inimeste peale [[sõda|sõja]] ja hädaga, katku ja tulekahjudega, jumalate ja odadega, sest katsumistest inimene ainult paadub, kuni ta on krokodillist kurjem, ja sellepärast ainult surnud inimene on hea inimene.
* See ei ole sinu süü, Sinuhe, vaid inimene jääb samasuguseks ja inimene ei muutu. Aastad veerevad, inimesed sünnivad ja surevad ja nende elu on nagu kuum hingetõmme ja nad ei ole elades õnnelikud, vaid nad on õnnelikud ainult surres. Seepärast ei ole suuremat tühisust kui inimese elu, ja süüdi ei ole sina, vaid inimene jääb ajast aega samaks. ('''teisest tõlkest'')
* [[Rahvas|Rahva]] suurim rõõm on võida üheskoos hüüda ja et polegi tähtis millepärast hüütakse, vaid koos teistega karjudes tunneb igaüks end vägevana ja asja, millepärast karjub, ainsa õige asjana.
* On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma tean. Nii küllap ongi, et [[arst]] on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. see on kogu ravimikunstiravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial vigu teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste majades, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna häbiks[[häbi]]ks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.
* [[Sõna]] on vägevam kui rusikas.
* Hoopis iseenese pärast kirjutan ma seda.