Elevant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* Tema [Suure A'Tuini] seljal seisavad Berilia, Tubul, Suur T'Phon ja Jerakeen - neli hiigelelevanti, kelle õlgadele toetub maailmaketas. Nende ümber tiirlevad keerulistel orbiitidel pisike [[päike]] ja [[kuu]], et aastaaegade vaheldumist esile kutsuda, kuid ilmselt mitte kusagil mujal multiversumis pole elevandil vaja teinekord jalga kergitada, et päikest mööda lasta.
** [[Terry Pratchett]], Stephen Briggs, "Kettamaailma teejuht". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2004, lk 41
* ''Öeldakse'', et palju aastaid tagasi, kui see maailm veel noor oli, kihutas viies element kriisates ja tuututades läbi atmosfääri ning maandus nii raskelt, et lõhestas mandreid ka kergitas üles mägesid.
:Keegi ei näinud tema maandumist, ja sellega seoses kerkib üles huvitav filosoofiline küsimus: kui miljonite tonnide raskune vihane elevant kukerpallitades taevast alla sajab ja keegi seda ei kuule, kas ta siis - filosoofilises mõttes - ''tekitab'' mingit heli?
[[Terry Pratchett]], "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2006, lk 5
* [Juss:] "Meie lugudes hüütakse neid tõmmukateks; ja räägitakse, et nemad sõidavad olivantside seljas, kui sõtta läevad. Nad panevad [[maja]]d ja tornid olivantside selga ja puha, ja olivantsid pilluvad üksteisele kiva ja puid. Nii et kui sa ütsid: "Inimesed Lõunast, üleni punases ja kullas," siis küsisin mina: "Kas seal olivantse kah oli?" Sest kui seal oli, siis ma mõtsin vaadata, olgu see ohtlik või ärgu olgu. Aga nüüd ma vist ei näe kunagi olivantsi. Võib-olla polegi siukest looma olemas."
| |||