George Berkeley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|George Berkeley (1730) kunstnik [[John Smiberti maalil.]] '''George Berkeley''' (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli anglo...'
 
Resümee puudub
2. rida:
'''George Berkeley''' (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja [[Idealism|idealistlik]] filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
 
 
<poem>
[[Impeerium]] on lääne poole teel.<br>
On neli vaatust juba läbi saand<br>
ja viies jäänud lõpetada veel.<br>
On aja õilsaim võsu viimane.<br>
 
(Algupärand:<br>
''Westward the course of empire takes its way;
11. rida ⟶ 14. rida:
''A fifth shall close the Drama with the day;<br>
''Time's noblest offspring is the last.'')
</ poem>
* "Värsid väljavaatest viia [[Ameerika]]sse kunste ja õpetust" ("Verses on the Prospect of Planting Arts and Learning in America", 1726)
 
18. rida ⟶ 22. rida:
* Philonous Hylasele. Teine dialoog. "Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel" ("Three Dialogues between Hylas and Philonous", 1713); lõik on lisatud teose kolmandasse väljaandesse (1734)
 
* Olla tähendab tajutud olla.
* ''Esse is percipi.''' (Ladina ja inglise keele segu.)
* "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710), §3
 
* 6. Mõned [[tõde|tõed]] on vaimule nii lähedased ja ilmsed, et nende nägemiseks peab inimene üksnes silmad avama. Niisuguseks pean ma ka seda tähtsat tõde, et kõik taevased koorid ja maine kola, ühesõnaga kõik need kehad, millest koosneb see vägev maailm, ei püsi alal ilma [[vaim]]uta, et nende olemine seisneb [[tajumine|tajutud]] või tuntud olemises; et järelikult senikaua, kuni nad pole minust tajutud, ei eksisteeri minu ega ühegi teise loodud hinge vaimus – seni jääb täiesti mõistetamatuks ja kogu abstraktsiooni absurdsusest tulvile katse omistada nende ühelegi osale vaimust sõltumatut eksistentsi. Selles veendumaks peab lugeja üksnes järele mõtlema ning püüdma oma mõtetes eraldada tajutava asja olemist tema tajutud olemisest.
** "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
 
* 35. Ma ei vaidle ühegi asja olemasolu vastu, mida me suudame kogeda, olgu siis meeletaju või järelemõtlemise teel. Et asjad, mida ma oma silmaga näen ja oma käega katsun, on olemas, päriselt olemas, ei sea ma kahtluse alla vähimalgi määral. Ainumas asi, mille olemasolu me eitame, on see, mida filosoofid kutsuvad [[mateeria]]ks või kehaliseks substantsiks. Ja nii tehes ei põhjustata mingit kahju kogu ülejäänud inimkonnale, kes, julgen ma öelda, ei hakka sest ealeski puudust tundma.<br>
* (''I do not argue against the existence of any one thing that we can apprehend, either by sense or reflection. That the things I see with mine eyes and touch with my hands do exist, really exist, I make not the least question. The only thing whose existence we deny, is that which philosophers call matter or corporeal substance. And in doing of this, there is no damage done to the rest of mankind, who, I dare say, will never miss it.'')
** "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
 
 
* 1. [[Tõde]] otsides on põhiline vältida eksitusi termineis, mida me halvasti mõistame: nõnda hoiatavad pea kõik [[Filosoofia|filosoofid]], kuid vähesed võtavad seda kuulda. Ent seda hoiatust järgida polegi nii raske, eriti [[füüsika]]s, kus valitsevad aru, kogemus ja geomeetriline arutluslaad. Jättes niisiis võimalust mööda kõrvale kõik [[eelarvamus]]ed, juurdugu need keelekasutuses või filosoofilises autoriteedis, pöörame oma pilgu asjade päristisele loomusele. Sest kellegi autoriteet ei peaks olema nii kõrge, et anda tema [[sõna]]dele ja terminitele väärtus, ehkki nende taga pole midagi selget ja [[tõsikindlus|tõsikindlat]].
** "Liikumisest ehk liikumise printsiibist ja loomusest ning liikumiste edasikandumise põhjusest" ("De motu: Sive; de motu principio et natura, et de causa communicationis motuum", 1721)
 
== Välislingid ==