Redaktsioon: 25. mai 2020, kell 18:11 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Uus lehekülg: 'pisi\|Lawrence Lessig 2008. aastal pisi\|"Vaba kultuur", eesti keeles ilmunud 2017 Lester Lawrence...'		Redaktsioon: 25. mai 2020, kell 19:15 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 031 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: * Me rajame tehnoloogia, mis võtab Kodaki maagia, segab liikuvad pildid ja heli, lisab kommentaariruumi ja võimaluse seda loovust kõigiga jagada. Kuid samas loome ka seaduse selle tehnoloogia sulgemiseks. (lk 55) * Kui “piraatlus” tähendab loomevara loata kasutamist – juhul, kui väide “kui on väärtus, peavad kellelgi olema ka õigused” on tõene –, siis on kogu sisutööstuse ajalugu piraatluse ajalugu. Tänase “suure meedia” iga oluline sektor – filmid, plaadid, raadio ning kaabeltelevisioon – sündis teatud tüüpi piraatlusest. (lk 61) * Internet on Orwelli raamatukogu – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse mäluta. Vähemasti kuni Minevikumasina tekkeni. Minevikumasina ja Internetiarhiivi abil näeme interneti minevikku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest unustada. (lk 110) * Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast Aleksandria raamatukogu on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku arhiivi. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud raamatute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka “arhiivideks” kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui “raamatukogu” mõte meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud “sisu” ühtlasi ka kellegi “omand”. (lk 114-115)▼ Vähemasti kuni Minevikumasina tekkeni. Minevikumasina ja Internetiarhiivi abil näeme interneti minevikku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest unustada. (lk 110) ▲* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast Aleksandria raamatukogu on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku arhiivi. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud raamatute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka “arhiivideks” kutsuda ei soovi, nii südantsoojendav kui “raamatukogu” mõte meile ka ei tundu, on sellesse digitaalruumi talletatud “sisu” ühtlasi ka kellegi “omand”. (lk 114-115) * Looming vajab, et omanikel poleks absoluutset kontrolli loodu üle. (lk 118) * Sellest, et tehnoloogia on ühe kindla ärimudeli toimimist nõrgestanud, ei järeldu valitsuse kohustus vana ärimudeli toetamist jätkata. (lk 126)

Lawrence Lessig: erinevus redaktsioonide vahel