Eesti keel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti keel''' (varasem nimetus ''maakeel'') on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] lõunarühma kuuluv [[keel]], mida kõnelevad peamiselt [[eestlased]], [[Eesti]] riigikeel.

 

 

* Eesti keeles on laene umbes 85%, [[kultuur]]is oletatavasti üle 90%, Eesti [[loodus]] on aga peaaegu 100% „laenatud”. Pärast jääaega tekkinud endeemilisi liike on ainult kolm. Oleme ennast kildhaaval maailma pealt kokku laenanud. Keele, kultuuri ja looduse hulgas näib eesti keel kõige unikaalsem. Küllap eesti keel ongi meie olemasolu kese.

* Olen mõelnud, et eesti keele jaoks võiks olemas olla ka maagilis-poeetiline käsitlus. Keelt ei tohikski ühe mõtteviisi alla mahutada. Normaalse [[aju]] omanikule eesti keel ehk ei kõlbagi, see ongi nähtavasti muutunud hullude ja geeniuste keeleks. Eesti keeles on väga palju marginaaliat ja piiriala. Minu arust ei ole sugugi juhuslik, et ilmakuulsa autistist geeniuse Daniel Tammeti deviantset aju võlusid just läänemeresoome keeled. Eks [[hunt]]i kisu ikka [[mets]]a poole.

** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014

 

* <nowiki>[</nowiki>[[Tõnu Luik]]<nowiki>]</nowiki> arvas, et eesti keel pole sugugi halb filosoofiline keel, kuna on palju sõnakombinatsioone, kõikvõimalikke sõnamänge, rohkelt liitsõnu. Vaja on liitsõnade olemuse ja tekke üle järele mõtelda...''

** [[Vaino Vahing]] ("Päevaraamat", I. Tallinn: Vagabund, 2006, lk 192)

 

* Eesti keele eripära (samuti üsna soomeugrilik joon) on kalduvus väljendada üldmõisteid ühe sõna asemel sõnapaariga. Nii on vana oma sõna sisikonna tähenduses "kopsud-maksad", praegu puittaimedeks kutsutud on kõnekeeles endiselt "puud-põõsad", söögiriistad on "noad-kahvlid". Vanemad on "ema-isa", õed ja vennad "õed-vennad", jäsemed "käed-jalad". Kui nägin kord Viljandis poesilti "magamistarbed", tõlkisin selle eestikeelsemaks (ja -meelsemaks?) – "tekid-padjad". Sõnapaari tähendus on laiem, selle alla mahub enam kui kahe sõnaga väljendatu. Mida võiks vähemalt igapäevakeeles, k.a poesiltidel küll julgemalt kasutada, kirjutades näiteks "kinnitusvahendite" asemel "naelad-kruvid".

* Kas meile on oluline keele sisemine vorm, see, kuidas mõtteid mõtleme ja keeles väljendame, kuidas mõisteid loome ja seome, või on eesti keel nüüd ennekõike [[tõlkimine|tõlkimise]] masin, milles igale ingliskeelsele sõnale peaks olema üks eesti vaste. Mis võib viia selleni, et me ei tõlgi enam [[tekst]]e, vaid oleme tõlkinud eesti keele üheks muude eurokeelte klooniks. Võib-olla tasub keele eripärale, sellele, mis eesti keeles on omamoodi, rohkem mõelda. Võib-olla on selles omapäras mingi oluline väärtus nii meile kui teistele inimestele.

** [[Jaan Kaplinski]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-11-28-07-11-00/ "Keel – rahva vaimu väljendaja või tõlkimise masin?"] Sirp, 28. november 2013

 

* Kaob kord eestlaste keele kõla – ära siis sinagi tõuse ja ela!

* (''Sina'' tähistab Päikest.)

** [[Mihkel Veske]], 1887 <ref>''[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=17866 Eesti riik on armastuse laps]''. Õhtuleht, 5. märts 1998.</ref>

 

* Halb keel ei vääri head [[saatus]]t. Seepärast peab iga tõsiselt rahvuslik [[eestlased|eestlane]] olema keeleparandamise poolt. Igatahes seob nende ridade lugeja ja ütleja siin eesti rahva saatust sümboolselt eesti keele seisundi ja väärtusega. Need olenevad üksteisest vastastikku.

** [[Johannes Aavik]]

 

* Praegu võib olla riskihetk, kus me võime lõplikult kaotada eestikeelse trükisüna lugeja, kui me ei harjuta noort põlvkonda maast madalast lugema EESTI KEELES keerukamat, haritumat, vaimselt huvitavamat teksti.

** [[Marju Lauristin]], Maaleht, 4. november 1999

 

* Mind pahandab, kui keegi väidab, et mõnda [[filosoof]]i eesti keelde tõlkida ei saa. Kui ei saa, pole tegu [[filosoofia]]ga (vaid võib-olla [[luule]]ga). Üldiselt on eesti keele võimaluste ruum palju-palju avaram, kui sellest tegelikult ära kasutatud. Eks keel olegi midagi paremat ja suuremat kui üksikute ideolektide või nende kõnelejate summa – isegi kui kõikide eesti keele kõnelejate pruuk peaks mingil põhjusel alla käima, jääb keel ise oma platoonilises ilus ja võimaluste allikana puutumata.

** [[Märt Väljataga]] [https://kultuur.err.ee/906649/mart-valjataga-isegi-kui-konelejad-kaivad-alla-jaab-keele-ilu-puutumata Isegi kui kõnelejad käivad alla, jääb keele ilu puutumata] ERR, 01.02.2019 (intervjueeris Valner Valme)

 

==Viited==