Ronk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
Must ja sünge, põrnitsedes, saladuslik, mornitsedes
istub Ronk mu ukse kohal kuju pääl kui ennegi.
Tondisilmad sätendavad, õnnetust[[õnnetus]]t mis kuulutavad,
[[vari]], lambivalgest tabat, täidab kambrit pooleni,
ja mu [[hing]] ei saa sest varjust, mis mind rõhub raskesti,
välja tõusta - iialgi.
</poem>