Tom Stoppard: erinevus redaktsioonide vahel

* [Herzen:] Enne [[Peeter I|Peetrit]] polnud [[Venemaa]]l kultuuri[[kultuur]]i. [[Elu]] oli kole, vaene ja metsik. Meie ainus traditsioon oli sissetungijate ees alistumine. Teiste rahvaste [[ajalugu]] on vabanemise ajalugu. Venemaa ajalugu kulgeb vastassuunas, orjusse[[orjus]]se ja vaimupimedusse. Kirik sinu armunud ikoonimaalija kujutluses on nurgapreestrite ja pühitsetud õukondlaste ühine [[vandenõu]] koos politseiga. Selline maa ei näe mitte kunagi valgust[[valgus]]t, kui me sellele selja keerame, ja valgus on siin. Läänes. Mitte teises suunas.

* [Granovski:] Tal on selles õigus, et meil ei ole omi [[idee|ideid]].

: [Herzen:] Kust nad tulema peaksid, kui meil puudub oma mõttelugu, kui me pole midagi pärinud, sest mitte midagi ei tohi kirjutada ega lugeda ega arutada? Pole ime, et [[Euroopa]] peab meid barbarite hordiks värava[[värav]]a taga. See tohutu maa, nii hiiglaslik, et see mahutab karusnahakütte, kaamelikasvatajaid, pärlipüüdjaid... ja ometi mitte ainsatki algupärast filosoofi[[filosoof]]i, mitte ainsatki panust poliitilisse arutellu...

* [Herzen:] Ma ei ole [[Prantsusmaa]]sse pimedalt armunud. Istuda kohvikus koos Louis Blanci, Leroux', Ledru-Rolliniga... osta trükisoe La Réforme ning jalutada Place de la Concorde'il... see mõte ajab mu elevile nagu lapse, ma tunnistan seda, kuid Aksakovil on õigus - ma ei tea, mis on järgmine samm. Kuhu me läheme? Kelle käes on kaart? Me uurime ideaalseid ühiskondi... [[võim]] ekspertidele, töölistele, filosoofidele... omandiõigused, omandikeelud, [[konkurents]]i kurjus, [[monopol]]i kurjus... keskne planeerimine, tasuta majutus, vabaarmastus... piiratud kaheksasaja perekonnaga või riigipiiridest talitsemata... ja kõik need on ainulaadselt harmoonilised, õiglased ja tõhusad. Kuid [[Pierre-Joseph Proudhon|Proudhon]] on ainuke, kes mõistab, milles seisneb küsimus: miks peaks keegi kuulama kellegi teise käske?