Redaktsioon: 9. mai 2020, kell 00:19 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. mai 2020, kell 16:05 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 363 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
10. rida: * Nii [[surm]] kui ka [[sünd]] on loomulikud, aga väetile vastsündinule on vaevalised nii üks kui teine. * [[Kättemaks]] juubeldab surma üle; [[armastus]] ei pea surma millekski; au vaatab surma poole igatsevalt, [[kurbus]] põgeneb surma juurde. * Inimesed kardavad surma nagu [[laps]]ed pimedat tuba; jutud suurendavad laste loomulikku [[hirm]]u pimeduse ees, täpselt nagu [[täiskasvanu]]te surmahirmugi. ** Essee "Surmast" ("Of Death") 25. rida: * [[Lugemine]] teeb inimese täisväärtuslikuks, arvamustevahetus kärmeks ja kirjutamine täpseks. ** Essee “Õpingutest”, 1597 * Noored pigem leiutavad, kui otsustavad, pigem mõistavad hukka, kui annavad nõu ning pigem alustavad midagi uut, kui jätkavad [[vana]]. ** “Of Youth and Age”, 1625 * Me mõtleme oma loomuse kohaselt, räägime vastavalt reeglitele, tegutseme tavade järgi. 31. rida: * Pole olemas [[täiuslikkus\|täiuslikku]] [[ilu]] ühegi veidruse või veata. ** Essee “Of Beauty”, 1597 * Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või ~~riiki~~[[riik]]i, kuulsust ja äri... Kas soov [[võimu]] juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada [[vabadus]]? ** Essee “Of Great Place” * Mõnda ~~raamatut~~[[raamat]]ut tuleb maitsta, mõni tervelt alla neelata, vaid vähesed tasub peeneks närida ja ära seedida; teisisõnu, ühtedest raamatutest tuleb lugeda vaid katkendeid, teisi pealiskaudselt lehitseda ja kolmandad, need vähesed, tervikuna hoolikalt ja tähelepanelikult läbi lugeda. Mõnda raamatut võib lasta ka kellelgi teisel lugeda või sellest väljavõtteid teha. ** Essee “Õpingutest”, 1597 * Kõige levinum põhjus, miks inimesed vallaliseks jäävad, on Vabadus; iseäranis teatud enesekesksete veidrike puhul, kes muutuvad valvsaks iga piirangu suhtes, kuni selleni välja, et peavad võid ja sokihoidjaidki ahelateks ja jalaraudadeks. 39. rida: * Aastatelt noore mehe iga võib osutuda üsna soliidseks, kui vanust mõõta tundides. Ent seda juhtub vaid siis, kui aega pole raisatud, ehk teisisõnu: harva. ** “Of Youth and Age”, 1625 * Ajalooraamatud teevad targaks, [[luule]] vaimukaks, [[matemaatika]] nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, [[loogika]] ja [[retoorika\|kõnekunst]] osavaks väitlejaks. ** Essee “Õpingutest”, 1597 * Miski pole hirmsam, kui [[hirm]] ise. {{värvi\|hall\|Nil terribile nisi ipse timor.}} De Augmentis Scientiarum, II raamat, Fortitudo (1623)

Francis Bacon: erinevus redaktsioonide vahel