Lohe hambad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P added Category:Karl Ristikivi teosed using HotCat |
Resümee puudub |
||
5. rida:
* "Tänapäeva kirjanikud räägivad hästi, aga kirjutavad halvasti," ütles Granville. "Nad arvavad, et ühiskondliku korra vastu võideldes tuleb alata süntaksist." (lk 44)
* "[[Luule]] ei ole kunagi tavalisele lugejale arusaadav," väitis kriitik. "Kes tahab jõuda tavalise lugeja juure, peab kirjutama seiklusromaane või pornograafiat. Viimast peetakse millegipärast kõrgemaks vormiks."
* [Professor:] "Kirjutatakse palju, räägitakse veel rohkem. Sellest, mis kirjutatakse, jääb heal juhul midagi püsima, just see, mis keegi on kirjutanud peamiselt iseendale."
* Isa polnud kunagi oma teosega rahule jäänud. Võib-olla oleks ta tahtnud selle kõik veel kord uuesti ümber kirjutada. Aga selleasemel oli ta teinud midagi muud — ta oli kirjutanud uue teose, järgmise teose. See oli üks kirjaniku võimalusi — põgeneda
* Kas see pidi tähendama, et see polnud [[armastus]], vaid [[viha]], mis
* Ta mõtles küll peamiselt ainult ühele — oma isale. Miks oli ta äkki siirdunud kaugele [[ajalugu|ajalukku]], isegi mitte oma
* [Pierre-Marie:] Kõik see dogmatism, istumine Meistri jalgade ees. Café de Flore on nagu Kaana pulm, kus ka kõige vesisemad sõnad viinaks saavad. Kõik see pühakutekultus. Ainus, kes seni puudub, on Neitsi, aga küll seegi tuleb. Mõni kena näolapiga ja saledate säärtega tütarlaps, kes kirjutab midagi kokku ja otsekohe lüüakse
* [Pablo:] "[[Kataloonia]] kirjandus on nagu — nagu [[Ungari]] merevägi. Keegi ei võta selle olemasolu tõsiselt. See on isegi vähem, sest selle arvel ei saa ka [[nali|nalja]] teha." (lk 116)
* [''grand old man'':] Ükski [[töö]] pole nii tähtis, isegi mitte töö [[inimkond|inimkonna]] heaks, et [[inimene|inimest]] hooletusse jätta. (lk 119)
* Ka kahe [[sõda|sõja]] vahel oli siin veel palju rohkem ruumi. Nüüd on jäänud ainult väike sillapea — [[Prantsusmaa]]. Või kui veel täpsem olla, siis ainult [[Pariis]], piiratud linn. [[Inglismaa]] on alati seisnud eraldi ja pole kunagi võõrastest hoolinud. [[Saksamaa]] lamab purustatult ja löödult, samuti ka [[Itaalia]].
:"On siiski veel [[Skandinaavia]]," ütles Pablo.
:"Skandinaavia on väikelinn. Hästi söönud inimesed, kes magavad hästi. Caesarile meeldisid sellised inimesed — ja kindlasti ka tänapäeva diktaatoreile. Aga Skandinaavia oma suurmehed on ühel või teisel puhul valinud vabatahtliku maapao. Nad said suureks
* Hertsog oli truu ja innukas sõjamees, aga ta polnud eriti [[tarkus|tark]], ammugi mitte kaval. Ta kõneles kõigiga nagu koerapoistega, olgu need Madalmaade generaalstaadid või ta enda sõjamehed. Ta arvas, et sai neile kärkimisega
* Lahinguid ei võideta tarkusega — sellisel juhul jääks enamik lahinguid üldse pidamata. (lk 143)
* Elu läks edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Ja isegi suuremad sündmused — sõjad, kaotatud ja võidetud sõjad — elu läks edasi kõigele vaatamata. Inimesed elasid edasi olukorras, mida nad varem oleksid pidanud täiesti võimatuks. Ja nad koguni unustasid, et see kord oli olnud teisiti, või et nad olid unistanud millestki muust. (lk 151)
* [Joaquim Barrera:] Olen siin, kus oled sina ja kõik teised. Olen niisama abitu ja otsija. Kui ma olen läinud tagasi kaugele
* Ja kas võis muu paremini kuulutada
* Muidugi ei olnud nad vaikinud, eriti mitte Pablo, sest ikkagi olid nad kataloonlased ja ei võinud kunagi jätta kasutamata inimesele antud kõnelemise andi. Aga need
* Aga kui ta oli asunud kirjutama oma ajaloolisi
* Milline hämmastav võime oli inimestel [[unustamine|unustada]]! Või nad püüdsid ennast kuidagi välja vingerdada, kõigist filosoofilistest süsteemidest kõige udusema abil, nagu seda tegid eksistentsialistid. Nad polnud seda oma kodumaalt leidnud, vaid olid sunnitud selle Reini tagant tooma. (lk 180)
* [lõik ''grand old man'''i raamatust:] Intelligentsi osa [[ühiskond|ühiskonnas]] läheneb ikka rohkem masinate ja teiste tehniliste vahendite osale. Teda on vaja, et järjest keerulisemaks muutuvat masinavärki käigus hoida ja seda veelgi enam viimistella, aga selle kasutamise eesmärgi suhtes on tal järjest vähem kaasa rääkida. Kuna intelligentsi varud ei ole piiramatud, on vaja kasutada seda ökonoomiliselt. Kõik see, mida me tänapäeval tunneme veidi aegunult kõlava nimega ''Humaniora'', heidetakse kõrvale kui üleliigne luksus või koguni kui hädaohtlik narkootika. Seda tabab
* [Joaquim Barrera:] Ikka üks ja sama norimine, miks ma kirjutan vanast ajaloost! Muidugi peaksin ma nende arvates ikka veel kirjutama kodusõjast. Aga miski pole vanem kui eilne ajaleht ja miski pole aegunum kui äsja läbielatud ajalugu. Muuta saab seda niisama vähe kui tuhande aasta eest sündinud asju. Aga samal ajal pole meil sest ka mingit ülevaadet, kõige vähem erapooletut ülevaadet." (lk 195)
* Nagu eremiit
* Vana [[naine]], kes alati oli olnud sügavalt usklik ja kel kunagi polnud olnud teist peigmeest peale
* Jan Bleis oli viimasel ajal sageli kuulnud sõna [[vabadus]]. Ta oli elanud nii vanaks, ilma et ta oleks kohanud seda sõna või selle üle järele mõelnud. Aga nüüd pakuti talle seda sõna kui vahetuskaupa
* Ta arutas endamisi, mis võis teha Noa oma
Ja mis oli saanud viljapuudest? Kui vesi kogu maa üle ujutas, pidid need ju kõik otsa saama. Aga ei olnud ühtki sõna sellest, et Noa oleks kaasa võtnud kas või seemet. Siiski — seda ta pidi kindlasti tegema. Isegi kui Jehoova oma vihas oleks selle unustanud, ei võinud Noa kui põllumees seda unustada. (lk 223)
* [Joaquim Barrera:] Ma mõtlen kogu aeg ikka veel teiste aitamisest, aga tegelikult olen see mina, kes kõige rohkem [[abi]] vajab. Kui mitte muud, siis paari lohutavat sõna, kui pimedus peale kipub. Ja ainsad, kes mulle alati truuks ja alati mu juure jäävad, on surnud. (lk 240)
* Lained vaibuvad ja vesi taganeb. [[Meri]] annab jälle maa vabaks, surnud maa. Aga aegamööda tärkab seal jälle elu. Põgenikud tulevad tagasi ja alustavad otsast peale. Aga need, kes on surnud, ei tule enam tagasi.
:Kas ongi põhjust neid eriti leinata? Võib-olla on just nemad need, kes on saavutanud tõelise vabaduse. (lk 242)
* Või ütleme siiski lõpuks, et sadamas, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas tuules ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks.
:Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult unistus. (lk 252)
==Välislingid==
|