Franz Kafka: erinevus redaktsioonide vahel

 

Eesti keeles on kõik kolm Kafka romaani avaldatud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss" (tõlkinud [[August Sang]] ja Mati Sirkel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Tallinn:Eesti Raamat, 1987), mis sisaldab lisadena ka [[romaan]]idest välja jäänud fragmente. Samuti on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari 20. sajandi klassika, Tallinn: Varrak, 2002), kirjanduslikud päevikud ("Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009) ja kaks kirjakogumikku ("Kirjad Milenale" (kirjad Milena Jesenskále). Tõlkinud Tiiu Relve ja Anu Saluäär, LR 1996, nr 27–30; "Kiri isale". Tõlkinud ja järelsõna: Krista Läänemets. LR 1997, nr 11).

 

* Kõige kaunim minu uru juures on aga tema [[vaikus]]. See on küll petlik. Ta võib korraga katkeda ja kõik on läbi. Esialgu aga on ta veel olemas. Ma võin tundide kaupa oma käikudes hiilida ega kuule muud kui vahel mõne pisilooma krabinat, kelle ma siis ka kohe hammaste vahel maha rahustan, või mulla nõrisemist, mis näitab mulle kätte vajaduse midagi parandada; muidu on vaikne. Metsaõhk lehvib sisse, on ühtaegu soe ja jahe. Mõnikord sirutan ma end välja ja ringutan käigus mõnust. Liginevat [[vanadus]]t silmas pidades on kena, kui sul on säärane urg, et sul on katus pea kohal, kui algab [[sügis]]. Iga saja meetri järel laiendasin käigud väikesteks ümarsoppideks, seal võin ma end mugavalt kerra tõmmata, iseenda vastas sooja leida ja puhata. Seal magan ma magusat rahu-und, rahunenud iha, saavutatud majavaldus-sihi magusat und. /---/ Vaene rändur, kes on ilma [[kodu]]ta, maanteedel, [[mets]]ades, parimal juhul lehehunnikusse või kaaslaste karja pugenud, kogu taeva ja maa hukatuse kätte jäetud! Mina leban siin igast küljest kindlustatud sopis - rohkem kui viiskümmend on seesuguseid mu urus - ning hämarolekus või teadvusetus unes mööduvad mu tunnid, ma valin neid oma suva järgi.

** "Urg"

 

* K. kustuvad silmad nägid veel, kuidas härrad otse tema [[nägu|näo]] kohal, põsk vastu põske, lõppu jälgisid. "Nagu [[koer]]!" ütles ta, ja oli, nagu jääks [[häbi]] temast kauem elama.

** "[[Protsess]]"

 

* Ma ei tea mida kirjutada, uitan ainult siin ridade vahel ringi, Teie [[silm]]ade valguse all, Teie [[suu]] hingeõhus...

* Ma ei oska Sulle ega kellelegi teisele mõistetavaks teha, kuidas minu sees on.

** "Kirjad Milenale" (Tõlkinud Tiiu Relve. Loomingu Raamatukogu, 1996, nr 27-30)

 

* [[Öö]]sse süüvida. Nagu mõnikord [[pea]] kumarasse lastakse, et mõttesse süveneda, nii täielikult öösse süüvinud olla. Ümberringi magavad inimesed. Väike kometimäng, süütu enesepettus, et nad magavad majades, kindlates voodites, kindla katuse all, siruli või kägaras madratsi peal, sõba all, teki all, tegelikult on nad kokku sattunud nagu kunagi tookord ja nagu hiljemgi metsikus maakohas, väeleer lageda taeva all, lugematu hulk inimesi, musttuhat, rahvas, külmal maal külma taeva all, end pikali visanud sinna, kus enne seisti, laup vastu käsivart, nägu maadligi, rahulikult hingates. Ja sina oled ärkvel, oled üks valvajaist, leiad lähima neist, viibutad enda kõrvalt haovirnast leitud põlevat puuoksa. Miks sa valvad? Üks peab ärkvel olema, on öeldud. Üks peab olemas olema.

** "Öösel"

 

* Kui on jõudu asju lakkamatult, mõnes suhtes silmi sulgemata vaadata, siis [[Nägemine|nähakse]] palju; kui aga antakse üksainus kordki järele ja suletakse silmad, kaob kõik kohe pimedusse.