George Berkeley: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
On neli vaatust juba läbi saand
ja viies jäänud lõpetada veel.
On [[aeg|aja]] õilsaim võsu viimane.
 
(Algupärand:
26. rida:
* "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710), §3
 
* 6. Mõned [[tõde|tõed]] on vaimule nii lähedased ja ilmsed, et nende [[nägemine|nägemiseks]] peab inimene üksnes silmad[[silm]]ad avama. Niisuguseks pean ma ka seda tähtsat tõde, et kõik taevased koorid ja maine kola, ühesõnaga kõik need kehad[[keha]]d, millest koosneb see vägev [[maailm]], ei püsi alal ilma [[vaim]]uta, et nende olemine seisneb [[tajumine|tajutud]] või tuntud olemises; et järelikult senikaua, kuni nad pole minust tajutud, ei eksisteeri minu ega ühegi teise loodud hinge[[hing]]e vaimus – seni jääb täiesti mõistetamatuks ja kogu abstraktsiooni absurdsusest tulvile katse omistada nende ühelegi osale vaimust sõltumatut eksistentsi. Selles veendumaks peab lugeja üksnes järele mõtlema ning püüdma oma mõtetes[[mõte]]tes eraldada tajutava [[asi|asja]] olemist tema tajutud olemisest.
** "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
 
* 35. Ma ei vaidle ühegi asja olemasolu vastu, mida me suudame kogeda, olgu siis meeletaju või järelemõtlemise teel. Et asjad, mida ma oma silmaga näen ja oma [[käsi|käega]] katsun, on olemas, päriselt olemas, ei sea ma kahtluse[[kahtlus]]e alla vähimalgi määral. Ainumas asi, mille olemasolu me eitame, on see, mida filosoofid[[filosoof]]id kutsuvad [[mateeria]]ks või kehaliseks substantsiks. Ja nii tehes ei põhjustata mingit kahju kogu ülejäänud [[inimkond|inimkonnale]], kes, julgen ma öelda, ei hakka sest ealeski puudust tundma.<br>
* (''I do not argue against the existence of any one thing that we can apprehend, either by sense or reflection. That the things I see with mine eyes and touch with my hands do exist, really exist, I make not the least question. The only thing whose existence we deny, is that which philosophers call matter or corporeal substance. And in doing of this, there is no damage done to the rest of mankind, who, I dare say, will never miss it.'')
** "Traktaat inimteadmise printsiipidest", I osa ("Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge", 1710)
 
 
* 1. [[Tõde]] otsides on põhiline vältida eksitusi termineis, mida me halvasti mõistame: nõnda hoiatavad pea kõik [[Filosoofia|filosoofid]], kuid vähesed võtavad seda kuulda. Ent seda hoiatust järgida polegi nii raske, eriti [[füüsika]]s, kus valitsevad aru, [[kogemus]] ja geomeetriline arutluslaad. Jättes niisiis võimalust mööda kõrvale kõik [[eelarvamus]]ed, juurdugu need keelekasutuses[[keel]]ekasutuses või filosoofilises autoriteedis, pöörame oma pilgu asjade päristisele loomusele. Sest kellegi autoriteet ei peaks olema nii kõrge, et anda tema [[sõna]]dele ja terminitele väärtus, ehkki nende taga pole midagi selget ja [[tõsikindlus|tõsikindlat]].
** "Liikumisest ehk liikumise printsiibist ja loomusest ning liikumiste edasikandumise põhjusest" ("De motu: Sive; de motu principio et natura, et de causa communicationis motuum", 1721)
 
 
* [[Õhk]] on ses õnnelikus maailmaosas kujuteldamatult mahe ja hõrk, seda lõhnastavad mürdipõõsad ja apelsinisalud, mida on puistatud kõikjale üle maa; [[taevas]] on peaaegu pidevalt sire ja sinine; kuumuse leevendab parajaks soojuseks värskendav meretuulmere[[tuul]].
** Apuuliast Lõuna-Itaalias sir John Percivalile 6. aprillil 1717 saadetud kirjas