George Berkeley: erinevus redaktsioonide vahel

On [[aeg|aja]] õilsaim võsu viimane.

* 6. Mõned [[tõde|tõed]] on vaimule nii lähedased ja ilmsed, et nende [[nägemine|nägemiseks]] peab inimene üksnes silmad[[silm]]ad avama. Niisuguseks pean ma ka seda tähtsat tõde, et kõik taevased koorid ja maine kola, ühesõnaga kõik need kehad[[keha]]d, millest koosneb see vägev [[maailm]], ei püsi alal ilma [[vaim]]uta, et nende olemine seisneb [[tajumine|tajutud]] või tuntud olemises; et järelikult senikaua, kuni nad pole minust tajutud, ei eksisteeri minu ega ühegi teise loodud hinge[[hing]]e vaimus – seni jääb täiesti mõistetamatuks ja kogu abstraktsiooni absurdsusest tulvile katse omistada nende ühelegi osale vaimust sõltumatut eksistentsi. Selles veendumaks peab lugeja üksnes järele mõtlema ning püüdma oma mõtetes[[mõte]]tes eraldada tajutava [[asi|asja]] olemist tema tajutud olemisest.

* 35. Ma ei vaidle ühegi asja olemasolu vastu, mida me suudame kogeda, olgu siis meeletaju või järelemõtlemise teel. Et asjad, mida ma oma silmaga näen ja oma [[käsi|käega]] katsun, on olemas, päriselt olemas, ei sea ma kahtluse[[kahtlus]]e alla vähimalgi määral. Ainumas asi, mille olemasolu me eitame, on see, mida filosoofid[[filosoof]]id kutsuvad [[mateeria]]ks või kehaliseks substantsiks. Ja nii tehes ei põhjustata mingit kahju kogu ülejäänud [[inimkond|inimkonnale]], kes, julgen ma öelda, ei hakka sest ealeski puudust tundma.<br>

* 1. [[Tõde]] otsides on põhiline vältida eksitusi termineis, mida me halvasti mõistame: nõnda hoiatavad pea kõik [[Filosoofia|filosoofid]], kuid vähesed võtavad seda kuulda. Ent seda hoiatust järgida polegi nii raske, eriti [[füüsika]]s, kus valitsevad aru, [[kogemus]] ja geomeetriline arutluslaad. Jättes niisiis võimalust mööda kõrvale kõik [[eelarvamus]]ed, juurdugu need keelekasutuses[[keel]]ekasutuses või filosoofilises autoriteedis, pöörame oma pilgu asjade päristisele loomusele. Sest kellegi autoriteet ei peaks olema nii kõrge, et anda tema [[sõna]]dele ja terminitele väärtus, ehkki nende taga pole midagi selget ja [[tõsikindlus|tõsikindlat]].

* [[Õhk]] on ses õnnelikus maailmaosas kujuteldamatult mahe ja hõrk, seda lõhnastavad mürdipõõsad ja apelsinisalud, mida on puistatud kõikjale üle maa; [[taevas]] on peaaegu pidevalt sire ja sinine; kuumuse leevendab parajaks soojuseks värskendav meretuulmere[[tuul]].