Söömine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Söömine''' on toidu (või selle aseaine) endale suhu panemine või suu abil suhu võtmine, selle peenendamine ja niisutamine suus (see võib ka mitte toimuda) ja allaneelamine seedimise võimaldamiseks (seedimine algab sageli söömise käigus; see võib ka jääda pooleli või ebatäielikuks) või täiskõhutunde tekitamiseks.
* Ega [[puder|pudru]] nii palavalt sööda kui keedetakse.
* Ega [[Toit|söök]] mehe [[suu|suhu]] jookse.
* Ei ole seda väärt, mis sööb.
* Eineta ei või elada.
12. rida:
* Hea [[härg]] sööma, verisarv vedama.
* Kes ei taha [[töö]]d teha, ei pea sööma.
* Kes talguid suudab
* Kuidas saadud, nõnda söödud.
* Kuidad söödad, nõnda lüpsad.
* Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapärvad.
* [[Küla]] kõhutäiega ei saa üle haguse aia.
* Küla söömad küllili,
*
* Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe.
* Küll valge ära sööb, mis must
* Kümme [[kokk]]a kõrvetavad pudru põhja.
* Kütt läheb [[mets]]a, pane (pange) [[pada]] kummuli, kalamees läheb [[kalapüük|kalale]], pane (pange) pada [[tuli|tulele]].
* [[Laen]]a
* [[Laul]]ust lauda ei kaeta, [[sõna|sõnust]] ei tehta söömaaega.
* Parem söömata [[uni|magama]] minna kui [[mure]]ga üles tõusta.
* Suured söömad, suured joomad.
* Suured söömad, suured saamad.
* [[Sõrmed]] väsivad hõlpsamalt tehes kui
* Süües kasvab isu.
* Söö, mis küps, räägi, mis [[tõde|tõsi]].
* Söö seni [[kivi|kive]] kuni kännud kasvavad.
* Sööb [[koer]] paljugi, elab vähemaga ka.
* Sööda kui [[sõber|sõpra]], karda kui [[vaenlane|vaenlast]].
* Sööja [[käsi]] pikk, lööja käsi lühike.
* Sööjal täht suu peal, põdejal põse peal.
46. rida:
* Söön sütt, salvan saue.
* Söönu hingab, tõbine oigab.
* Söönud peni kõva haukuma,
* Ükski ei ela söömata ega joomata.
[[Eesti]] [[Vanasõna]]d, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]s 1929
| |||