Mets: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
* Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai animistlik ristirahvas - [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii tuule- kui kultuurivarju.
** Valdur Mikita, Lindvistika. Välgi metsad 2015, lk 26
* Kui jagada metsa funktsioonid kolmeks – [[majandus]]likuks, ökoloogiliseks ja [[kultuur]]iliseks –, siis paistab Eestis silma üks omapärane anomaalia: metsa ökoloogiline ja kultuuriline funktsioon on ajalooliste tegurite tõttu ebaharilikult suur. Nii metsausk kui ka metsarohkus on Euroopa kontekstis erandlik. "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike, kus inimeste [[identiteet]] on sedavõrd suurel määral metsalist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus. Lühidalt öeldes on Eesti metsa funktsioonid mõne teise riigiga võrreldes pööratud tagurpidi. Intensiivne metsamajandus seab kahtluse alla metsa kultuurilise ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse, mis on meile iseäranis kallid, kuna need on tugevasti seotud meie rahvusliku identiteediga. Lihtsalt öeldes ootavad inimesed, et riik toetaks ja teostaks sellist metsapoliitikat, mis annaks suurema elujõu metsa kultuurilisele ja ökoloogilisele poolele. Just selline peaks olema ideaalne Eesti tulevikumets.
* Väikeriigil pole kuigi palju asju, mille poolest ta on tõesti eriline. Eesti mets on oma ökoloogilise mitmekesisuse ja võimsa pärimusliku kihistusega just üks selliseid imelisi asju. Eesti kui loodusriigi kuvand tugineb samuti neile kahele. Eesti [[muusika]] ja Eesti mets on meie suur hingevara.
* Mets on Eesti esimene [[loodusvara]], mis hakkab reaalselt otsa saama, kuna seda lihtsalt ei jätku enam kõigile soovijatele.
* Metsast on saanud justkui omalaadne puhvertsoon riigi ja rahva vahel, siin on eesti rahva [[Sinimäed]], kus käib visa võitlus iga jalatäie maa pärast. Senine looduspoliitika on süvendanud rahva [[võõrandumine|võõrandumist]] oma riigist ja riigivõimust. Täna tuleks meelde tuletada kõige põhilisemalt: Eesti mets kuulub eesti rahvale. Kui hävib Eesti mets, siis hävib ka osa eestlase rahvustundest.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
* Kui aga [[Peipsi]] sügav, vägev kohin metsa tagant, mida [[kirves]] ikka harvemaks teeb, ta kõrvu ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna tuul ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsast läbi kohinani tahaks tungida, liiguvad ta huuled:
17. rida ⟶ 23. rida:
==Vanasõnad==
* [[Hea]] [[laps]] hända vaja,
* Kasu leitakse [[kask|kase]] okstest, [[vili|vilja]] metsa vitstest.
* [[Kütt]] läheb metsa, pane (pange) [[pada]] kummuli, [[kalamees]] läheb kalale, pane (pange) pada tulele.
* Madal mets saab enne [[maasikas|maasika]] kui kõrge.
* Merel [[silm]]ad, metsal
* Mets vaese mehe [[kasukas]].
* Metsal silmad, seinal kõrvad.
* Metsas [[talupoeg|talupoja]] [[õigus]].
* Parem lahja [[laut|laudas]] kui lihav metsas.
* Varane [[vasikas]] läheb metsa (paska).
**
==Välislingid==
| |||