Loodus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
* Kes läheb [[Eesti]]s [[sõda|sõtta]] looduse vastu, sõdib tegelikult [[jumal]]aga. Kes läheb [[mets]]a kallale, läheb ususõtta. (lk 20)
* Kui tänapäeval arutatakse selle üle, et loodusele tuleks tagasi anda subjekti staatus, siis teatud mõttes võib öelda, et Eesti looduselt pole seda kunagi ära võetudki. (lk 22)
** [[Valdur Mikita]], "Kukeseene kuulamise kunst": Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017
 
* [[Eesti]] käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb maailma loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte uskude erinevus. Loodusliku valiku surve [[inimkond|inimkonnale]] kasvab.
* Meil on suur roheline [[kogudus]], kuid väga vilets roheline [[partei]]. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. Selle koguduse hingekarjaseks võib olla [[loodusteadlane]], kirjandusteos või hoopis vana [[rahvausk]]. Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg.
Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid [[šamaan]]. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. [[Lennart Meri]] fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.
* Igatahes on praegune olukord viinud selleni, et riigil on justkui üks loodus, rahval teine. Riigi- ja rahvaloodus ei lange Eestis absoluutselt kokku. Nende aluseks on täiesti erinev maailmavaade – selles ongi kogu konflikti juur.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
{{Vikipeedia}}