Tööstus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:InternationalPaper6413.jpg|pisi|Kui hoonel on kõrge korsten, mis tossab, arvatakse tavaliselt, et hoones asub tööstus.]]
'''Tööstus''' on majandusharu, mis valmistab tooteid või pakub sellega seotud teenuseid, sealhulgas tooteid ja teenuseid
* Laias laastus on tööstuse ülesanne luua majanduslikke viise ja vahendeid, et rahuldada [[inimene|inimeste]] vajadusi ning seeläbi taandada kõik, mis võimalik, minimaalselt inimese jõupingutusi nõudvateks rutiinideks.
** [[Walter A. Shewhart]] (1931). "Economic Control of Quality of Manufactured Product", lk vii
* Läbivalt on tööstuse aluseks olevad põhimõtted lihtsad, kuitahes raske ka poleks neid rakendada, ja kui nad märkamata jäävad, siis mitte sellepärast, et nad on keerulised, vaid kuna nad on elementaarsed. Nad on lihtsad, sest tööstus ise on lihtne. (lk 6)
* Tööstuse ülesanne on ilmne. See on varustada inimest [[asi|asjadega]], mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda [[elu]]
* Üks tööstuse ülesandeid on luua
** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920
13. rida:
** [[Eric Wolf]] "Europe and the People Without History" (1982) 9. ptk, "Industrial Revolution", lk 267.
* 1950. aastatel olid [[Tööline|tööstustöölised]] igas arenenud [[riik|riigis]] suurim ühiskonnarühm ning [[ametiühing]]utesse organiseerunud töölised masstootmises (mis tollal kõikjal valitses) olid saavutanud kõrgema keskklassi sissetuleku. Neil olid laiapõhjaline töökaitse, pensionid, pikad tasulised puhkused ja ulatuslik töötuskindlustus või "eluaegne töökoht". Ennekõike olid nad saavutanud poliitilise
** [[Peter Drucker]], "The Age of Social Transformation." The Atlantic Monthly; Nov. 1994; Vol. 274, No. 5., lk 53-80.
|