Tööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:InternationalPaper6413.jpg|pisi|Kui hoonel on kõrge korsten, mis tossab, arvatakse tavaliselt, et hoones asub tööstus.]]
'''Tööstus''' on majandusharu, mis valmistab tooteid või pakub sellega seotud teenuseid, sealhulgas tooteid ja teenuseid teistetootmisettevõteteteiste tootmisettevõtete tarbeks. Tööstusse kuuluvad ettevõtted, mis toodavad tooraineid, kütust, energiat, materjale ja seadmeid, töötlevad tööstus- või põllumajandussaadusi ning valmistavad tarbekaupu. Metafoorselt kõneldakse ka näiteks kultuuritööstusest.
 
* Laias laastus on tööstuse ülesanne luua majanduslikke viise ja vahendeid, et rahuldada [[inimene|inimeste]] vajadusi ning seeläbi taandada kõik, mis võimalik, minimaalselt inimese jõupingutusi nõudvateks rutiinideks.
** [[Walter A. Shewhart]] (1931). "Economic Control of Quality of Manufactured Product", lk vii
 
* Läbivalt on tööstuse aluseks olevad põhimõtted lihtsad, kuitahes raske ka poleks neid rakendada, ja kui nad märkamata jäävad, siis mitte sellepärast, et nad on keerulised, vaid kuna nad on elementaarsed. Nad on lihtsad, sest tööstus ise on lihtne. (lk 6)
* Tööstuse ülesanne on ilmne. See on varustada inimest [[asi|asjadega]], mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda [[elu]] kehale[[keha]]le või vaimule. Niikaua, kui see eesmärk teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui [[sipelgas|sipelgate]] ja [[mesilane|mesilaste]] tavapärasel asjatamisel, paabuindude[[paabulind]]ude uhkeldamisel või lihatoiduliste[[liha]]toiduliste loomade[[loom]]ade kisklemisel raipe pärast. (lk 8)
* Üks tööstuse ülesandeid on luua rikkust[[rikkus]]t, mis võib teha võimalikuks parema [[haridus]]e.
** [[R. H. Tawney]], "The Acquisitive Society", 1920
 
13. rida:
** [[Eric Wolf]] "Europe and the People Without History" (1982) 9. ptk, "Industrial Revolution", lk 267.
 
* 1950. aastatel olid [[Tööline|tööstustöölised]] igas arenenud [[riik|riigis]] suurim ühiskonnarühm ning [[ametiühing]]utesse organiseerunud töölised masstootmises (mis tollal kõikjal valitses) olid saavutanud kõrgema keskklassi sissetuleku. Neil olid laiapõhjaline töökaitse, pensionid, pikad tasulised puhkused ja ulatuslik töötuskindlustus või "eluaegne töökoht". Ennekõike olid nad saavutanud poliitilise võimu[[võim]]u... Kolmkümmend viis aastat hiljem, 1990. aastal, olid tööstustöölised ja nende ametiühingud taandumas. Nende hulk oli muutunud marginaalseks. Kui 1950. aastail moodustasid tööstustöölised, kes asju teevad või teisaldavad, Ameerika tööjõust kaks viiendikku, oli neid 1990. aastate alguseks ähem kui viiendik - see tähendab, mitte rohkem kui neid oli olnud 1900. aastal, mil nende särav tõus algas... 2000. või 2010. aastaks on tööstustöölisi igas arenenud vaba turumajandusega riigis mitte rohkem kui kaheksandik tööjusttööjõust. Ametiühingute võim kahaneb sama kiirelt.
** [[Peter Drucker]], "The Age of Social Transformation." The Atlantic Monthly; Nov. 1994; Vol. 274, No. 5., lk 53-80.