Linnart Mäll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Linnart Mäll tõlkis eesti keelde arvukalt Ida kirjandust ja filosoofiat, sealhulgas "[[Bhagavadgītā]]", "[[Dhammapada]]", "[[Kāmasūtra]]", [[Konfutsius]]e "[[Vesteid ja vestlusi]]", [[Laozi]] "[[Daodejing]]i", "[[Südasuutra]]", "[[Teemantsuutra]]", [[Šāntideva]] "[[Bodhitšarjāvatāra]]" jpm. Tema esseed, arvustused ja esinemised on ilmunud kogumikes "Nulli ja lõpmatuse kohal" (2003, sarjas "Eesti mõttelugu") ja "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi" (2019). Ka oli ta üks "Ida mõtteloo leksikoni" autoreist (kaasautorid [[Märt Läänemets]] ja Teet Toome, 2006)
* Null leiutati kui zeroloogia mõiste, kust ta sattus matemaatikasse. Euroopa võttis nulli vastu matemaatilise mõistena, kuid kas poleks juba aeg leida sellele sügavam rakendus!
** "Ühest võimalikust lähenemisest Śūnyavāda mõistmisele" (1964). - Rmt: "Nulli ja lõpmatuse kohal". Tartu: Ilmamaa 1998, 2003, lk 311
* Ainult sisemise [[tekst]]i genereerimine annab inimesele võimaluse jõuda [[teadvus]]e uute seisunditeni, olgu need siis kõrgemad või madalamad. Aga [---] kui ma panen [[raamat]]u kinni, kas see on siis tekst? Ei ole, see on siis hunnik [[paber]]it. Tekstiks saab raamat alles siis, kui ta satub kokkupuutesse teadvusega, st kui keegi teeb ta lahti ja hakkab lugema.
| |||