Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Eesti poisid, tulge üle! Saate kõhud täis ja jõuluks koju. - Pane kinni oma plärakast!
** Filmist "Inimesed sõdurisinelis" (1968)
* Jõulud on pyhad päevad, mil yks ajastaeg, yks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loodus, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
On tähtis aeg. Sellest, mida inimene nyyd teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate õnnele suur mõju.
** [[Ahto Kaasik]] [http://kultuur.elu.ee/ke470_kalender.htm "Maarahva jõulud"] Kultuur ja Elu, 2002
* Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.
** Riina Kerner [http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/ "Statistiku pilk jõuludele"] Statistikaameti blogi, 14. detsember 2012
* ...oleks sügavalt ekslik arvata, et kõrged ateistlik-kommunistlikud riigiisad märkisid avalikult ära parteide komiteedes ja ministeeriumides detsembrikuise tähtpäeva, mis langes eestlaste ajaloolise paganliku kombetalitusega kokku, said [[Johannes Käbin]]ilt või [[Karl Vaino]]lt tähtpäevakohaseid kingitusi ning ütlesid salmi. Nemad olid kogu okupatsiooni ajal ikkagi Eestisse sissetunginute poolt kaasa toodud Ded Morozi ja Snegurotška kummardajad ning näitasid välja, et Euroopa kultuuririikidest üle võetud Jõulumehe ja Päkapikkkude ülistamise teema on tundmatu.
* Tippnomenklatuuril polnud muidugi erilisi probleeme jõulukinkide hankimisega. Kaubandusvõrk oma lahjasuses oli nende kontrolli all. Selle kaupmeeste jõulueelset nuumamist nagu tänapäeval polnud. Tundub, et nüüd on jõulude sisuline mõte taandunud teisele plaanile ning veduri osas on kaupmeeste poolt genereeritud ideoloogia, et jõulud on nende oma ja iga kodanik on lausa kohustatud oma säästud nende poolt pakutavate kaupade vastu vahetama. Sellele aitab tugevasti kaasa ka tänapäevane nomenklatuur, keda küll arvamusliidriteks kutsutakse.
** [[Tiit Made]] [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiit-made-oli-vahe-mil-moel-tavaline-noukogude-eesti-elanik-ja-nomenklatuurne-eestlane-jouludesse-suhtus?id=73282607 Oli vahe, mil moel tavaline Nõukogude Eesti elanik ja nomenklatuurne eestlane jõuludesse suhtus] Delfi 24. detsember 2015
* Kuigi uus aeg vanule jõulukommetele surmakella helistab, on neid siiski püsinud — mõned kogu maal tuttavad, teised ainult üksikus kolgas. Harjunud kombed taganevad visalt. Aeg nõuab ometi oma.
* Jõulud ja [[jaanipäev]] on [[põhjamaa]] rahvaste suuremaid pühi; suurem neist kahest ometi esimene, juba sellegi pärast, et ta pühitsemine on palju pikem kui teisel. [[Soomlane]]gi tunnistab jõulu nii-ütelda pühade peremeheks, väites, "joulu jaloin juhlista". Jõul on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi Kristuse sünniaastast; juba põhjamaa paganad pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse sünnipäev omandab paganate püha nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
* Varemal ajal arvati sagedasti, et jõulu olevat pühitsetud [[päike]]se auks. Niisuguse oletusega võib vaevalt leppida. Enne jõulu ja jõulu ajal on päike valitsuse nagu täiesti kaotanud, palju enam oleks nagu [[pimedus]] valitsuskepi oma kätte haaranud. Pigemini võiks jaanipäeva nimetada päikesepühaks. Suvise pööripäeva ajal, mis ju jaanipäevaga kokku langeb, rändab päike nagu kuningas kõrgel aujärjel, seistes oma võimu tipul; pimedus kaob valguse eest isegi öösi, eriti põhjamail, kus öö täiesti kaotanud oma iseloomu.
** [[Matthias Johann Eisen]] "[https://et.wikisource.org/wiki/Meie_j%C3%B5ulud Meie jõulud]" 1931
[[Kategooria:Pühad]]
| |||