Blaise Pascal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
** "Provintsikirjad", 16. kiri, 4. detsember 1656
==Mõtted==
Tsitaadid Logose ja Hortus Litterarumi väljaandest 1998, tõlkinud Kristiina Ross.
===Mõtteid vaimust ja stiilist===
* Põhjendused, mis inimene on ise leidnud, veenavad teda tavaliselt paremini kui need, mille peale teised on tulnud.
** 10/737
* Viimane asi, milleni me mõnd teost kirjutades jõuame, on arusaamine sellest, millega alustada.
** 19/976
* Erinevalt ritta seatud sõnad annavad erineva tähenduse ja erinevalt ritta seatud tähendused annavad erineva tulemuse.
** 23/784
* ''Kõnekunst''. - Jutus peab olema meeldivat ja tegelikku; aga see meeldiv peab ise olema võetud tõelusest.
** 25/667
===Jumalata inimese armetus===
* See, mida ma Montaigne'is leian, ei peitu mitte temas, vaid minus.
** 64/689
* Peab tundma iseennast; isegi kui see ei aita tõde leida, aitab see vähemalt oma elu korraldada, ja sellest pole midagi paremat.
** 66/72
* Liiga palju ja liiga vähe veini; kui te talle tilkagi ei anna, ei leia ta tõde; annate liiga palju, sama lugu.
** 71/38
* Selle asemel et asju puhtal kujul vastu võtta, kaunistame neid omaenese omadustega ja vajutame oma liitolemise pitseri kõikidele lihtsatele asjadele, millest mõtleme.
** 72/199
* Ma ei saa Descartes'ile andestada: ta oleks hea meelega tahtnud kogu oma filosoofias ilma Jumalata toime tulla, aga ometi oli ta sunnitud laskma anda Jumalal laksu, et maailm liikuma panna; rohkemaks pole tal Jumalat vaja.
** 77/1001
* Olen täiesti veendunud, et kui kõik teaksid, mida inimesed üksteisest räägivad, poleks maailmas neljagi sõpra.
** 101/792
* [Loodus teisendab ja jäljendab, kunst jäljendab ja teisendab.]
** 120/541
* Kui alp on maalikunst: ta äratab imetlust sarnasuse tõttu asjadega, mida endid sugugi ei imetleta!
** 134/40
* Tähtsate inimeste õnn selles seisnebki, et nende ümber on hulk inimesi, kes nende meelt lahutavad, ja nende käes on võim niisugust olukorda säilitada.
** 139/136
* Kleopatra nina: kui see olnuks natuke lühem, oleks kogu maakera pale teistsugune.
** 162/413
* ''Meelelahutus''. - Kuna inimesed ei osanud ravida surma, armetust ja teadmatust, võtsid nad nõuks loobuda selle kõige peale mõtlemast, et saada õnnelikuks.
** 168/133
* Suuri ja väikesi tabavad ühesugused õnnetused, pahandused ja kired; aga üks on ratta ülaserval, teine telje lähedal, ja seepärast ei raputa samad jõnksatused teda nii hirmsasti.
** 180/705
* Tormame muretult kuristikku, kui oleme endale ette seadnud midagi, mis takistaks meid seda nägemast.
** 183/166
===Kihlveo paratamatusest===
* Iga vestluse ja kõneluse korral peab saama öelda neile, kes solvuvad: "Mille üle te kaebate?"
** 188/669
* Kaasa tunda ateistidele, kes otsivad, sest eks ole nad niigi küllalt õnnetud. Rünnata neid, kes sellega eputavad.
** 190/156
* Nende lõputute ruumide igavene vaikus kohutab mind.
** 206/201
* Lõpmatu liikumine, kõike täitev punkt, puhkehetk: lõpmatu ilma kvantiteedita, jagamatu ja lõpmatu.
** 232/682
===Uskumise teedest===
* Usk ütleb küll seda, mida meeled ei ütle, aga mitte vastuolus sellega, mida need näevad. Ta on kõrgemal, mitte vastu.
** 265/185
===Õiglus ja tagajärgede põhjus===
* ''Õigus''. - Nii nagu mood määrab selle, mis on ilus, määrab ta sellegi, mis on õige.
** 309/61
===Filosoofid===
* Arvutusmasin teeb asju, mis sarnanevad palju enam mõtlemisega kui kõik see, mida teevad loomad; aga ta ei tee midagi, mis lubaks öelda, et tal on tahe nagu loomadel.
** 340/741
* Seda, milleks on suuteline inimese voorus, ei tule mõõta tema üksikute saavutuste järgi, vaid tema tavakäitumise järgi.
** 352/724
* Inimene pole ei ingel ega loom, ja õnnetul kombel on nõnda, et see, kes püüab teha <temast> inglit, teeb looma.
** 358/678
* [Juhus annab mõtted ja juhus need ka võtab; pole mingit trikki, millega neid kinni hoida või tabada.
:Käestlibisenud mõte; tahtsin selle kirja panna; selle asemel kirjutan ma, et see libises mul käest.]
** 370/542
* Inimesed on nii paratamatult hullud, et mitte olla hull tähendaks juba teise ringi hullust.
** 414/412
* Hea on olla väsinud ning kurnatud tõelise hüve tulututest otsingutest, et sirutada käed vabastaja poole.
** 422/631
===Kõlblus ja õpetus===
* Inimene ei tea, kuhu ennast asetada. Ta on täiesti ilmselt ära eksinud ja oma tõeliselt kohalt alla kukkunud ega suuda seda enam leida. Ta otsib seda kõikjalt, ahastades ja edutult, pilkases pimeduses.
** 427/400
* Kuna inimesed pole harjunud väärikust looma, vaid ainult selle eest tasuma, kui nad seda kusagilt leiavad, siis otsustavad nad Jumala üle iseenda järgi.
** 490/935
* Kogemus näitab meile, et vagaduse ja headuse vahel on tohutu erinevus.
** 496/365
* Lohutage end: mitte iseendalt ei pea te seda ootama, vaid vastupidi, te peate seda ootama, loobudes iseendalt midagi ootamast.
** 517/202
* Seadus sunnib selleks, mida ta ei ole andnud. Arm annab seda, milleks ta sunnib.
** 522/824
===Kujundid===
* Kujund sisaldab puuduvat ja kohalolevat, meeldivat ja ebameeldivat. - Kahetähenduslik salakiri: üks tähendus on selge ja sellega on öeldud, et tähendus on peidetud.
** 677/265
===Poleemilised fragmendid===
* ''Kõikehõlmavus''. - Kõlblus ja keel on erinevad teadmised, aga kumbki on kõikehõlmav.
** 912/720
===Meelespea===
* TULI. [[Aabraham]]i Jumal, [[Iisak]]i Jumal, [[Jaakob]]i Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Veendumus. Veendumus. Tundmus. Rõõm. Rahu.
* ''FEU. Dieu d'Abraham, Dieu d'Isaac, Dieu de Jacob, non des philosophes et savants. Certitude. Certitude. Sentiment. Joie. Paix.''
** Märkus pärgamenditükil, mis oli õmmeldud Pascali kuuehõlma ja mille leidis teener pärast ta surma.
==Täpsustamata==
* Füüsikateadus ei lohuta mind haiguse ajal selle ignorantsuse tõttu moraaliküsimustes. Kuid eetikateadus lohutab mind alati selle ignorantsuse tõttu füüsika suhtes.
** "Mõtted", II osa, lõik 67
* Inimese loomupärane haigus on arvata, et ta valdab tõde vahetult.
** "Geomeetria vaimust"
* Surrakse üksi.
* ''Ou mourra seul.''
* [[Usk]] võtab omaks paljud vasturääkivad [[tõde|tõed]].
==Tema kohta==
| |||