Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Pilt
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Juletræet.jpg|pisi|Jõulukuusk]]
[[Pilt:Bernardo_Daddi_001.jpg|pisi|Bernardo Daddi. Jeesuse sünd. XIV sajandi esimene pool]]
 
'''Jõulud''' on talvise pööripäeva paiku tähistatav püha, mida tänapäeva läänekristlased peavad [[Jeesus Kristus]]e sünnipäevaks (idakristluses on see veidi hiljem ning vahel on ka läänekristluses jõulud hoopis ära keelatud) ja kogu kaubandusvõrk suurepäraseks mõtteks, mis sai alguse Coca-Cola reklaamikampaaniast 20. sajandi algul. Jõuludega on seotud suur hulk kombeid, millest ainult väike osa on tegelikult kristlikud: [[jõulupuu]]de ehtimine ja tuppatoomine, kingituste tegemine [[jõuluvana]] vahendusel või ilma selleta, eriliste jõuluteemaliste kunstiteoste nautimine (Charles Dickensi "Jõululugu", filmisarjad "Die Hard" ja "Üksinda kodus" jpm), jõulujumalateenistuse külastamine, liigsöömine jne.
17. rida ⟶ 18. rida:
** Riina Kerner [http://statistikaamet.wordpress.com/2012/12/14/statistiku-pilk-jouludele/ "Statistiku pilk jõuludele"] Statistikaameti blogi, 14. detsember 2012
 
* ...oleks sügavalt ekslik arvata, et kõrged ateistlik-kommunistlikud riigiisad märkisid avalikult ära parteide komiteedes ja ministeeriumides detsembrikuise tähtpäeva, mis langes eestlaste ajaloolise paganliku kombetalitusega kokku, said [[Johannes Käbin]]ilt või [[Karl Vaino]]lt tähtpäevakohaseid [[kingitus]]i ning ütlesid salmi. Nemad olid kogu okupatsiooni ajal ikkagi Eestisse sissetunginute poolt kaasa toodud Ded Morozi ja Snegurotška kummardajad ning näitasid välja, et [[Euroopa]] kultuuririikidest üle võetud Jõulumehe ja PäkapikkkudePäkapikkude ülistamise teema on tundmatu.
* Tippnomenklatuuril polnud muidugi erilisi probleeme jõulukinkide hankimisega. Kaubandusvõrk oma lahjasuses oli nende kontrolli all. Selle kaupmeeste jõulueelset nuumamist nagu tänapäeval polnud. Tundub, et nüüd on jõulude sisuline mõte taandunud teisele plaanile ning veduri osas on kaupmeeste poolt genereeritud [[ideoloogia]], et jõulud on nende oma ja iga kodanik on lausa kohustatud oma säästud nende poolt pakutavate kaupade vastu vahetama. Sellele aitab tugevasti kaasa ka tänapäevane nomenklatuur, keda küll arvamusliidriteks kutsutakse.
** [[Tiit Made]] [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/tiit-made-oli-vahe-mil-moel-tavaline-noukogude-eesti-elanik-ja-nomenklatuurne-eestlane-jouludesse-suhtus?id=73282607 Oli vahe, mil moel tavaline Nõukogude Eesti elanik ja nomenklatuurne eestlane jõuludesse suhtus] Delfi 24. detsember 2015