Erinevus lehekülje "A. A. Milne" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Alan Alexander Milne''' (18. jaanuar 1882 – 31. jaanuar 1956) oli inglise kirjanik, tuntud kui kultusteose "Karupoeg Puhh" autor.
 
=="Karupoeg Puhh"==
Eesti keelde tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Tsitaadid Eesti Raamatu 1977. aasta väljaandest.
 
(lk 14)
 
* Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida [[külaline]] [[leib|leiva]] peale soovib, kas mett või kondenspiima[[kondenspiim]]a, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just [[Ahnus|ahnepäitsuna]] näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha." (lk 21)
 
* Mõni tund hiljem, parajasti siis, kui [[öö]] hakkas juba tasapisi minema hiilima, ärkas Puhh äkki mingist imelikust tühjusetundest. Seda oli Puhh varemgi tundnud ja teadis, mida see tähendab. See oli [[nälg]]! (lk 47)
 
* Vana hall [[eesel]] Iiah konutas [[jõgi|jõekaldal]] ja uuris ennast vee[[peegel|peeglist]].
:"Lihtsalt haletsusväärne," pomises ta. (lk 54)
 
* "Raske on [[julge]] olla, kui sa oled vaid Imetilluke [[Loom]]ake," vastas Notsu ja tõmbas tasakesi [[nina]]ga. (lk 70)
* "Ei mina küll seda pesemise värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91)
 
* "Ei mina küll seda [[pesemine|pesemise]] värki poolda," torises Iiah. "Üks moodne eputamine, muud midagi, eriti see kõrvataguste klanimine." (lk 91)
 
* Kuid ainuke tõeline hädaoht ähvardas Notsut siiski alles tema vangistuse viimasel pooltunnil, kui Öökull, kes just äsja sinna oli lennanud, puuoksale istus ja talle lohutuseks kohutavalt pika loo jutustas ühest oma tädist, kes kord eksikombel meri[[kajakas|kajaka]] [[muna]] välja oli haudunud, ja nii edasi ja nii edasi läks see tema jutt, täpselt nagu see lausegi siin praegu, kuni Notsu, kael õieli aknast väljas, seda vadinat kuulates vaikselt tukkuma jäi ja pikkamisi välja hakkas vajuma, nii et ta viimaks veel ainult sõraotste toel seal vee kohal rippus. (lk 106)
 
seda enam ajab lund (tidili-pomm),
seda enam ajab lund (tidili-pomm)
[[kuusk|kuuse]] alla hange.
</poem>
(lk 116)
Oh mida küll väikese [[Tiiger|Tiigriga]] teha, ei teagi!
Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi.
Ei meeldi temale [[ohakas|ohakad]], [[mesi]], ei tõrud[[tõru]]d,
sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud.
</poem>
 
 
* NOTSU (''üllatunult''): Oo, tere! Ah et mis see on või? See on minu tehtud [[Lõks]] ja ma ootan, et [[Elevant|Elevants]] siia sisse lendaks.
:ELEVANTS (''kole pettunult''): Oo! (''Pärast pikka pausi''): Ikka tõesti või?
:NOTSU: Täpselt nii. (lk 143)
 
* "[[Öökull]]," alustas [[Jänes]] ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on mõistust[[mõistus]]t peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin [[Mets]]as mõtlemist vaja läheb - ma ütlen mõtlemist -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha."
:"Jah," vastas Öökull. "Seda'nd küll." (lk 166)
 
* "Mida teeb Christopher Robin hommikupoolikuti, küsid sa. Ta [[õppimine|õpib]]. Et [[Haridus|Haritud]] Olevuseks saada. Omendab - nii vist oli see [[sõna]], mida ta tarvitab, aga väga võimalik, et ma selle ka mõne teisega segi ajan -, niisiis, ta omendab teadmisi." (lk 174)
 
* Hirmus rahulikuna ja väärikana, jalad taeva poole püsti, purjetas Iiah [[sild|silla]] alt välja.
:"Oi, see on Iiah!" hüüdis Ruu suure ähmiga.
:"Ikka tõesti või?" kostis Iiah, ise väikesesse keerisesse sattudes ja aegamisi ühe koha peal tiirutama hakates. "Ma siin just mõtlesin, et kes või mis." (lk 180)
 
* Puhh heitis pilgu oma käppadele[[käpp]]adele. Ta teadis küll, et üks neist on [[parem]], ja ta teadis veel seda kah, et kui sa oled otsusele jõudnud, kumb neist on parem, siis teine on [[vasak]], aga häda oli selles, et ta kunagi ei mäletanud, kummast seda arutamist alustada. (lk 195)
 
* "Jänes on ikka [[tark]] küll," lausus Puhh mõtlikult.
:"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."
:"Ja mõistust on tal kah."
Ma kukkusin maha
ja mul oli paha
ja ümin jäi kinni mu hammaste[[hammas]]te taha.
</poem>
(lk 210)
20 069

muudatust