Mõistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Mõistus''' ehk '''aru''' on võime [[mõtlemine|mõtlemist]] rakendades ilmaasjust aru saada. ''[[Terve mõistus|Terve]]'' ehk ''[[kaine mõistus]]'' (vahel ka ''[[talupojamõistus]]'') on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab.
5. rida:
* [[A. A. Milne]], "[[Karupoeg Puhh]]". Tõlkinud [[Valter Rummel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1977 (lk 122)
* Valutav [[südametunnistus]] seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab
** [[Boriss Strugatski|Boriss]] ja [[Arkadi Strugatski]], "[[Asustatud saar]]"
* Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav tõbi? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada [[oma]] pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust.
** [[Marcus Aurelius]]
* [[Sõna]]d - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed [[maja]]d oma [[kelder|keldri]] ja
** [[Gaston Bachelard]], "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 216
* Mõni suurepärane
** [[Jean Rostand]]
* [[Teadus]] on esmaklassiline mööblitükk [[inimene|inimese]] ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.<ref>Henry O. Dorman "Tsitaate kõnepidajaile", lk 218. Ersen 2008 ISBN 978-9949-12-589-0</ref>
** [[Oliver Wendell Holmes]] "The Poet at the Breakfast Table", 1872
* Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.
** [[Seneca]], 82. kiri
* [[Mõistus]] ja [[fantaasia]] elasid tal väga õnnetus [[abielu]]s.
** [[Georg Lichtenberg]] "Sudelbücher", Heft E (215)
* [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Partei]] on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus.
** [[Vladimir Lenin]]
* Kuid [[geenius]]te tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse [[keel]], millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub ''igasse asja'' nõnda, nagu seda nõuab ''asja enda olemus''.
** [[Karl Marx]]
* [[Arv]]ud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.
** [[John B. Fraleigh]], [[Raymond A. Beauregard]], "Linear Algebra" (1995).
* [[Matemaatika]]teadus on hiilgavaim näide, kuidas puhas mõistus võib edukalt laiendada oma valitsusala ilma kogemuse abita.
** [[Immanuel Kant]], "Puhta mõistuse kriitika" (1781)
* [Kirk:] Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus [[mäng]]u lihtsuse järele.
** [[Theodore Sturgeon]], "Shore Leave", episood telesarjas "Star Trek: The Original Series" (29. detsember 1966).
* Kui [[Jumal]] andis [[Aadam]]ale mõistuse, siis andis ta talle ka [[Vaba tahe|valikuvabaduse]], sest mõistus polegi muud kui valimine. (lk 22)
** [[John Milton]]. "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata [[trükivabadus]]e kaitseks". Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36
* [[Terve mõistus]] ei ole statistiline suurus.
** [[George Orwell]], "[[1984]]", II osa
* 42. Meil pole küllalt [[jõud]]u, et järgida kogu oma mõistust.
* 154. [[Saatus]] parandab meis palju puudusi, mida mõistus ei saaks parandada.
** [[François de La Rochefoucauld]], "Maksiimid"
* On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.<br />Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.
** [[Paulo Coelho]] "[[Veronika otsustab surra]]"
* 95% [[majandusteadus]]est on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud.
** [[Ha-Joon Chang]]
==Vanasõnad==
* [[Habe]] kasvab kärmemini kui aru.
* Kellele [[Jumal]] [[amet]]i annab, sellele annab ta mõistust.
* Meest mõõdetakse mõistusest.
* Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga.
* Mõistus mehe [[pea]]s, aga mitte mehe [[käsi|käes]] (rammu mehe peos).
* Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
* Vaesel ikka vaese aru.
* Vana mees, varsa aru (mõtted).
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
==Kirjandus==
* [[Aleksandr Gribojedov]] "[[Häda mõistuse pärast]]"
* [[Enn Vetemaa]] "[[Jälle häda mõistuse pärast]]"
==Vaata ka==
* [[Jaan Aru]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
| |||