|
'''"[[Madlike ja Jaanikingu põnn]]"''' ("''Madicken och Junibackens Pims''") on [[Astrid Lindgren]]i lasteraamat aastast 1976, järg raamatule "[[Madlike]]". Eesti keelde tõlkis raamatu [[Vladimir Beekman]].
* „Madlike"Madlike, sa oled arust ära,“" lausub Liisbet.
* „“Kas"Kas sa meid ikka veel [[armastus|armastad]]?“" pärib Madlike areldi. „Selge"Selge see,“" ütleb Liisbet. Ja [[ema]] kinnitab: „Selge"Selge see! Väikesed lollikesed, mida te ka välja ei mõtleks, seda ei saa ükski asi ära muuta. Mitte ilmaski!““"
* „SelleSelle [[kivi]] all elab [[troll]], on Madlike Liisbetile selgeks teinud. Liisbet usubki seda ja ka Madlike ise on seda juttu peaaegu uskuma jäänud.“
* „KasKas see nurmenukuaas pole tegelikkuses veelgi ilusam kui mälestustes? Ema arvates pole siin veel kunagi olnud nii palju [[nurmenukk]]e ja [[kask|kased]] pole olnud nii õrnrohelised. Ning [[isa]] ütleb: „Küllap"Küllap on see tükike paradiisiaeda[[paradiis]]iaeda, mis on [[taevas]]t juhuslikult kukkunud parajasti siia Peetrus Karlssoni karjakopli taha.““"
* „SiisSiis algab sünnipäevapidu kaskede otsas. Nad söövad ning joovad ema terviseks [[õlu]]t ja limonaadi ning [[laul]]avad „Ta"Ta elagu“elagu", nii et pullid [[puu]]de all jahmuvad. Isa viipab neile singivõileivaga. „"[[Roheline|Rohelises]] salongis pakutakse karastusjooke,“" teatab ta.“
* „EmaEma tõstab suurest vakstukotist välja soojad kampsunid ja saunalinad, mis nad endale enne [[paat]]i ronimist ümber võtavad. Loomulikult mitte isa, tema peab sõudmisega sooja saama. „Peaasi"Peaasi, et ma oma kolm tüdrukut ilma [[külm]]etamata [[kodu|koju]] saan,“" sõnab ta.“
* „KeegiKeegi terves klassis pole kunagi Miiast suuremat hoolinud. Aga tema kompvekkidest[[kompvek]]kidest hoolitakse küll ning nüüd tunglevad kõik tunni alguse kella oodates kooliõuel tema ümber.“
* „KummatigiKummatigi on ülemõpetaja peale kõige kurjem Alva. Ta on nii vihane, et särtsub. „Kas"Kas tal muud teha ei ole, kui oma [[võim]]u näidata ja väikesi [[laps]]i kiusata ning peksta? Aga ma ütlen seda, et kui ta sind peaks puutuma, Madlike, võtan ma puuhalu ja löön ta maha.“" Madlikese meelest on seda tore kuulda. Kuigi isa ei taha, et Alva puuhalu võtaks, ta ütleb, et sel juhul poleks temalgi rohkem oidu peas kui ülemõpetajal endal.“
* „Aga"Aga Liisbet,“" ütleb ema, „Niiviisi"Niiviisi ei tehta. Mitte kunagi ei tohi taldrikut lakkuda, sa ju tead seda!“" Liisbet istub mõnda [[aeg]]a vaikselt ja juurdleb, siis sõnab ta: „Aga"Aga miks nad siis mõtlesid välja sõna l a k k u m a? Kui seda ilmaski teha ei tohi?““"
* „“Võib"Võib-olla ma mõtlesin hoopis, et ega see kuigi palju ei aita, kui siit või sealt täisid veidi vähemaks võtta, sellal kui nii palju muud on [[maailm]]as viltu ja sellele peaks käed külge panema. Aga sinna ei saa loomulikult meie ema midagi parata.““"
* „MadlikeMadlike ja Liisbet ei saa aru, miks peaks proua linnapea minestusse langema, kui Alva tema ballile ilmub. Aga see tuleb sellest, et nad ei taipa midagi erinevustest tavaliste inimeste ja peenema seltskonna vahel.“
* „“Tänan"Tänan väga, mis minusse puutub, siis ei mingit volangiloba.““"
* „MadlikeseMadlikese meelest on üsna imelik, et osa inimeste juures käib [[jõuluvana]] ja osa juures ainult vaestehoolekanne.“
* „LasLas sajab pealegi [[vihm]]a, kui tahab, see on ikkagi kõigest kevadvihm[[kevad]]vihm, mõtleb Madlike. Kevadvihm – sellest sõnast on juba kuulda, kui mõnus see on, jah, tulgu pealegi kevadvihma!“
{{Vikipeedia}}
| 