Jean Cocteau: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 2806 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: 'thumb|200px|Federico de Madrazo de Ochoa, Jean Cocteau' portree, umbes 1910–1912. '''Jean Maurice Eugène Clément Cocteau''' (5. juuli 18...')
 
Resümee puudub
[[Pilt:Portrait of Jean Cocteau.jpg|thumb|200px|Federico de Madrazo de Ochoa, "Jean Cocteau' portree", umbes 1910–1912.]]
[[Pilt:Modigliani, Amedeo (1884-1920) - Ritratto di Jean Cocteau (1889-1963) - 1916.jpg|pisi|Amadeo Modigliani, "Jean Cocteau' portree", 1916.]]
'''Jean Maurice Eugène Clément Cocteau''' (5. juuli 1889 Maisons-Laffitte, Prantsusmaa – 11. oktoober 1963 Milly-la-Forêt, Prantsusmaa) oli prantsuse kirjanik, kunstnik ja filmilavastaja.
 
* Olen [[vale]], kes alati kõneleb [[tõde|tõtt]].
** "La Paquet Rouge", "Opéra" (1925)
 
* [[Louvre]] on nagu [[morg]]: seal käiakse, et sõpru ära tunda.
** "Le Secret Professionnel", "Le Rappel à l’Ordre" (1922; 1926)
 
* [[Luuletaja]]d ei joonista. Nad harutavad oma [[käekiri|käekirja]] lahti ja seovad selle siis taas kokku, kuid teistmoodi.
** "Dessins" (1924)
 
* Tõeline [[realism]] seisneb üllatavate asjade paljastamises, mida [[harjumus]] meie pilgu eest katab.
** "Le Mystère Laïc" (1928)
 
* Kohe pärast minu [[sünnipäev]]a alustas mu [[surm]]apäev oma teekonda. See kõnnib minu poole, kiirustamata.
* ''Depuis le jour de ma naissance, ma mort s'est mise en marche. Elle marche à ma rencontre, sans se presser.''
** "Postambule", "La Fin du Potomac" (1939)
 
* [[Film]]ist saab [[kunst]] alles siis, kui selle materjalid saavad sama odavaks kui [[pliiats]] ja [[paber]].
** ''Cit. via'': Lenny Lipton "The Super 8 Book" (1975) (toim Chet Roaman)
 
* Lugeda [[kirjanik]]u [[päevik]]ut pärast tema surma on nagu saada pikk [[kiri]].
** [[Franz Kafka]] päeviku kohta; päeviku sissekanne 7. juunist 1953); "Past Tense: Diaries" kd 2 (1988)
 
* [[Inimene]] püüab põgeneda enda eest [[müüt]]i ning kasutab selleks kõiki käepäraseid vahendeid. [[Narkootikum]]e, [[alkohol]]i või valesid. Võimetu endasse tõmbuma, maskeerib ta end. Valed ja ebatäpsused pakuvad talle mõne hetke jagu lohtu.
** "On Invisibility", "Diary of an Unknown" (1953)
 
* Kunstnik ei suuda kõnelda oma kunstist rohkem kui toataim [[aiandus]]est.
** ''Cit. via'' Newsweek, 16. mai 1955
 
* [[Prantsuse Akadeemia]]ga on see häda, et selleks ajaks, kui nad meile lõpuks tooli pakuvad, vajame juba voodit.
* Me peame uskuma [[vedamine|vedamisse]]. Kuidas muidu võiksime seletada nende edu, kes meile ei meeldi?
** Tema valimise kohta Prantsuse Akadeemiasse (1955)
 
* Mis on üldse [[ajalugu]]? Ajalugu on faktid, mis lõpuks muutuvad valedeks; [[legend]]id on valed, millest lõpuks saab ajalugu.
** ''Cit. via'' The Observer, 22. september 1957
 
* Luuletaja ei palu kunagi, et teda imetletaks; ta tahab, et teda usutaks.
** ''Cit. via'' Newsweek, 7. aprill 1958
 
* [[Luule]] on asendamatu — kui ma vaid teaksin, mille jaoks.
** ''Cit. via'' Ernst Fischer "The Necessity of Art" (1959), 1. ptk
 
* Kunst loob [[inetu]]id asju, mis sageli muutuvad ajapikku [[ilus]]amateks. [[Mood]] seevastu loob ilusaid asju, mis alati muutuvad ajapikku inetuteks.
** ''Cit. via'' New York World Telegram & Sun, 21. august 1960
 
* Film on [[mõte|mõtte]] kivistunud [[purskkaev]].
** ''Cit. via'' ajakiri Esquire, veebruar 1961
 
{{JÄRJESTA:Cocteau, Jean}}
[[Kategooria:Prantsusmaa näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa kunstnikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa kriitikud]]
[[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]]
39 648

muudatust