|
* "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike, kus inimeste identiteet on sedavõrd suurel määral metsalist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
== Eesti kultuur ==
* [[Moraal]] on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. Sakslased on olnud meie rõhujad samuti kui venelased, ja meie oleme neid [[viha]]nud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui Kreutzwald, Jakob Hurt ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult Jaan Anvelte, Hans Pöögelmanne, Viktor Kingisseppi ja marodööre!
** [[Nimed marmortahvlil III|''"Nimed marmortahvlil III"'']]
* Ühelt poolt on Eesti tilluke sakilise servaga maatükk, mis on pressitud kusagile Prangli ja Ventspilsi vahele, teiselt poolt on see [[müüt]]iline Kaleva, [[teadvus]]e staap, kus nägemusliku ja müütilise jõu toel otsustatakse praegu ühe kohutavalt suure asja [[saatus]]. (lk 12)
* Eesti kultuuri üks suuremaid kitsaskohti on sumbumine ahtasse arhetüüpide ja kultuurimärkide jadasse, millest enamik ilmutab juba ammu nähtavaid kulumise märke. Me kargame ikka verivorsti juurest [[regilaul]]u juurde, regilaulu juurest kamakäki juurde, kamakäki juurest [[laulupidu|laulupeo]] juurde, laulupeo juurest [[Jakob Hurt|Hurda]] juurde ja ikka nõnda edasi, edasi ja tagasi. (lk 72-73)
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013
== Eesti keel ==
| 