Eesti kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/378 Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku]. Vikerkaar 2013/6. [[Valdur Mikita]] "Lingvistilise metsa" arvustus.
 
* [[Moraal]] on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. [[Sakslased]] on olnud meie rõhujad samuti kui [[venelased]], ja meie oleme neid [[viha]]nud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui [[Kreutzwald]], Jakob Hurt ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult [[Jaan AnvelteAnvelt]]e, [[Hans PöögelmannePöögelmann]]e, [[Viktor KingisseppiKingissepp]]i ja marodööre!
** [[NimedAlbert marmortahvlilKivikas]] III|''"[[Nimed marmortahvlil III"'']]"
 
* Eesti kultuuri üks suuremaid kitsaskohti on sumbumine ahtasse arhetüüpide[[arhetüüp]]ide ja kultuurimärkide jadasse, millest enamik ilmutab juba ammu nähtavaid kulumise märke. Me kargame ikka verivorsti[[verivorst]]i juurest [[regilaul]]u juurde, regilaulu juurest kamakäki[[kama]]käki juurde, kamakäki juurest [[laulupidu|laulupeo]] juurde, laulupeo juurest [[Jakob Hurt|Hurda]] juurde ja ikka nõnda edasi, edasi ja tagasi. (lk 72-73)
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 72-73
 
{{Vikipeedia}}