Jakob Hurt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Jakob Hurt Peterburi.jpg|pisi|Jakob Hurt]]
'''Jakob Hurt''' (22. juuli 1839 – 13. jaanuar 1907 Peterburi) oli [[eesti]] rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
 
=="Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"==
Täistekst [https://et.wikisource.org/wiki/Paar_palwid_Eesti_%C3%A4rksamaile_poegadele_ja_t%C3%BCtardele Vikitekstides].
 
* Tänuväärilist tööd on mitmelt poolt tehtud, aga veel ärksamat ja hoolsamat tööd tuleb teha, et meie esivanemate elupilt täielikult ja nägusalt igamehe silmade ette võiks tõusta ja ajaloo tundmiseks kindlaks mälestuseks seisma jääda. Sellepärast palun mina uueste armsaid Eesti vendi ja õdesid, igasuguse vanavara korjamises mitte lõdvaks jääda, vaid elavaste tööd teha. Seda tööd võib laialt teha ja sest võib palju inimesi osa võtta. Ühtlasi on see töö üks isamaa kohus. Meie langeme kange laituse alla, kui selle kohuse ära unustame ja järeltulijad põlved saavad meid veel enam süü alla mõistma.
* Üks keel saab siis alles täieste tutvaks ja selgeks, kui tema murdeid ehk külade ja kihelkondade kõneviisi hästi tuntakse. Teaduslikuks keeleuurimiseks on murrete tundmist hädaste tarvis ja otse murretes on palju teaduse tuuma.
* Mina palun armsaid lugijaid, igasuguseid rahvamälestusi ehk vanavara, mis esivanemate elust tunnistust annavad, paberisse panna ja lahkeste minu kätte saata. Olgu teadus mõnel ehk mõnikord ka pisukene, tõiste hulgas võib ta väga täht­saks tõusta, nagu näutu kiilukene mõnikord suurt ehituse kivi kinnitab. Pisukestest liivaterakestest on kõrged mäed loodud; nõnda ehitab ka uurija inimese vaim teaduse tera­kestest kauni ja nägusa teaduse templi üles. Mida enam materjaali kokku on kantud, seda julgem ja rõõmsam on lootus, et ehitus kõlblik saab olema.
* ''Vana laulude'' kohta tuleb iseäranis tähendada, et nende viimne korjamise aeg praegu käes on. Üks inimese iga veel edasi, siis ei saa neid rahvasuust enam ühtainust leitama. Ennevanast lauldi neid igal pool Eestlaste maal igasuguses elu olemises, nagu nüüdki veel Setumaal, aga praegu on Eestis ja Liivis endine vana rahvalaul kustunud. Uuema aja vaim on neile suretavaks katkuks saanud.
* Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja teravaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud lau­lavad ehk ette ütlevad; üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline. Ma olen tähele pannud, et mitu laulude sõbra ja üleskirjutajat seda seadust mitte silmade ees ei ole hoid­nud, nad on rahvasuust kuuldud sõnu "täiendanud, paran­danud, ilustanud." [---] Vana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata. Mis uuemad laulikud ehk luuletajad sest materjaalist oma viisi teevad ja kuda nemad seda teevad, kauni kirjanduse kasuks ja kasvatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele Jumal seda vaimu ja võimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist lilledest, mis esivanemate vanalt väljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrvas jäetagu esivanemate oma ja päris vanavara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja jäädav tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.
* Õnnis lauluisa [[Kreutzvald]]ki on oma lau­lude üleskirjutustele sellega suure kahju teinud, et ta neid tihti muutnud ja oma luuletustega seganud. Teaduse põllul on tema materjaal sedaviisi hinnast kahetsemiseväärt jau kautanud. Niisamati on väga kahetseda, et ta neid rahva­laulusid, milledest ta oma [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] lõi, mitte nende algu­päralises mundris alale ei ole hoidnud ja järele jätnud. Kalevipoega lugedes ja teaduslikult tarvitades peab uurija tihti üsna kahevahel olema, mis päris vana Eesti mälestus ja mis auus lauluisa omast pääst luuletanud ehk juure lisanud.
* Sellega lõpetan oma juhatuse. Uurimise põllul enesel ei ole sellega küll veel ots tulnud, tema on otsata, aga paluja peab piiri panema, kui tema palve täitmist tahab loota. Ja seda loodan mina südamest, sest mull on see kindel arva­mine, et meie Eesti isamaalased mitte tuimemad ei ole, kui meie naabrirahvad. Need on oma esivanemate vana elu uurimiseks palju tööd teinud ja kallid teadusi suure hoolega valge ette toonud. Meie võime seda niisamati teha, meie tahame ka niisamati teha. [---] Ma olen katsunud oma praeguse kirjutusega äratada, meele tuletada, juhatada, olgu siis armsad lugijad lahked ja võtku minu palvet kuulda. Saadetagu mulle sõbra­likult, mis kellelgi võimalik on. Kõigist punktidest, mis siia üles pandud, ei jõua keegi korraga ehk üksi materjaali koguda, — see ei ole ka minu mõte. Valitsegu igaüks välja, mis temale sünnis ja võimalik. Küll üle suure hulga tuleb siis aega mööda nii palju teadusi kokku, et neist korrapäralist ehitust võib üles teha.
 
== "Pildid isamaa sündinud asjust"==
Tartu: Mattiesen, 1879. Teine trükk. Täistekst [https://et.wikisource.org/wiki/Pildid_isamaa_s%C3%BCndinud_asjust Vikitekstides].
 
==="Esimene pilt. Vanad Eestlased ja nende elu."===
* Inimeste sugu kätki on [[Aasia]] maal ja säält on ka Eestirahvas Europasse ükskord tulnud.
* Vanad [[Eestlased]] olivad paganad, aga üks vaba rahvas. Nad ei olnud kellegi alamad, vaid ise omad peremehed, käsuandjad ja valitsejad.