Armastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Amor_Vincet_Omnia.jpg|pisi|Caravaggio. Armastus võidab kõik (1602)]]
{{toimeta}}
'''Armastus''' on sügav kiindumus isiku või, objekti/nähtuse võinähtuse suhtes, tundeline ja mõtteline side;, positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole.
 
 
8. rida:
* Armastuse vastu saab [[surm]] ehk veelgi suurem armastus.
 
* Surnud armastust uuesti ellu äratada on sama kui kustumata sigaretti[[sigaret]]ti uuesti süüdata.
 
* Miski ei kasvata inimest nii kui [[teadmine]], et keegi teda armastab.
 
* Armastus tuleb pimedana[[pime]]dana, läheb nägijana.
 
* Esimene armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks.
61. rida:
** [[Nikolai Lobatševski]]
 
* Mis on armastus? [[Lõpmatus]]. Mida kardab armastus? Piire.
** [[Soren Aabye Kierkegaard]]
 
74. rida:
* Armastus saabub küllusest ning kaob, kui jõutakse instinktide tasandile - [[nälg|nälja]], [[uni|une]], turvatunde vajaduse juurde. (lk 373)
** [[Peter Høeg]] "Preili Smilla lumetaju", Varrak 1997, tlk Arvo Alas
 
* "[[Hispaania]] on ta kodumaa," vastas D'Artagnan, "ja on päris loomulik, et ta [kuninganna] armastab hispaanlasi, kes on sellesama maa lapsed kui ta isegi. Mis puutub aga teise etteheitesse, siis olen kuulnud, et ta ei armasta mitte [[inglased|inglasi]], vaid inglast."
:"Ja peab [[tõde|tõele]] au andma," ütles Athos, "see inglane on väärt, et teda armastataks. Ma pole iialgi näinud suursugusema välimusega [[mees]]t." (lk 91)
* Armastus on kõikidest [[kirg]]edest kõige egoistlikum. (lk 106)
* Esimese armastuse puhul ei tohi veel nõuda diskreetsust. Esimese armastusega kaasub nii suur rõõm, et see peab üle ajama, sest vastasel korral ta lämmatab. (lk 107)
* [Kuninganna:] "Te ei hoolinud minu piinadest, jäite kangekaelselt siia [[linn]]a, kus panete kaalule oma elu ja minu au. Ma tulin teiega kohtuma ja teile ütlema, et siin ilmas lahutab meid kõik - sügavad [[meri|mered]], vaen kuningriikide vahel, pühad tõotused. Nii paljude takistuste vastu võitlemine on jumalateotus, milord." (lk 123)
* [Buckinghami hertsog:] "Mul ei ole midagi peale mälestuste. Nendes on minu [[õnn]], mu varandused, mu [[lootus]]ed. Iga kord, kui ma teid näen, panen jälle ühe teemandi oma [[süda]]me kalliskivide laekasse." (lk 124)
* [Buckinghami hertsog:] Ma ei või teid enam [[nägemine|näha]], ''madame''. Olgu! Ma tahan, et te minust iga päev kuuleksite. Missugune eesmärk oli teie arvates Ré operatsioonil ja liidul La Rochelle'i [[protestant]]idega. Rõõm teid näha! Ma tean hästi, et mul pole lootust, [[relv]] käes, Pariisi tungida. [[Sõda]] aga toob kaasa [[rahu]], rahu vajab vahetalitajat ja see vahetalitaja olen mina. Siis ei öelda mulle enam ära, ma tulen tagasi Pariisi, näen teid ja olen hetkeks õnnelik. Tõsi, tuhanded inimesed maksavad minu õnne eest eluga, aga mis läheb see mulle korda, peaasi kui teid jälle näha saan!" (lk 125-126)
* [Buckinghami hertsog:] "Kui teemandid ei ole juba teel [[Prantsusmaa]] poole, siis jõuavad nad sinna alles pärast teid."
:"Kuidas nii?"
:"Just praegu kehtestasin kõigi Tema Majesteedi sadamais olevate [[laev]]ade kohta väljasõidu keelu ja ilma eriloata ei julge ükski neist ankrut hiivata."
:D'Artagnan vaatas jahmunult meest, kes kuninga poolt temale usaldatud piiramatut [[võim]]u oma armastuse huvides kasutas. Buckingham luges noormehe [[mõte|mõtteid]] ta näoilmest ja naeratas.
:"Oo jaa," ütles ta, "Austria Anna on minu tõeline kuninganna. Ainus [[sõna]] tema poolt, ja ma reedan oma maa, ma reedan oma kuninga, ma reedan oma jumala." (lk 204)
* On ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid [[jumal]] hoiab. (lk 216)
* Kuid kas tõelisele armastusele, tõelisele [[armukadedus]]ele on teist [[tõelisus]]t kui [[illusioon]]id ja [[viirastus]]ed? (lk 298)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
 
==Vastamata armastus==
123. rida ⟶ 139. rida:
*Seepärast saab armastusest “mõtlemine” toimuda vaid ajas, ruumis ja põhjuslikkuses.
*Armastust pole kunagi võimalik seletada, sest armastus ei tule [[aru]]st ega mõtteprotsessidest; see ei ole [[loogika]] valdkonna nähtus.
**[[Ishwar Chandra Puri]], "[[ Teadvuse anatoomia]]", 2018
 
**[[Ishwar Chandra Puri]], "[[ Teadvuse anatoomia]]", 2018
 
 
130. rida ⟶ 145. rida:
[[File:Romeo and Juliet (watercolour) by Ford Maddox Brown.jpg|thumb|200px|''Romeo ja Julia'', rõdustseen III vaatusest, Ford Madox Brown (1867)]]
* Ülimaks õnneks elus on veendumus, et ollakse armastatud, armastatud iseenda isiku pärast, ütleme õigemini: armastatud, hoolimata iseenda isikust.
** [[Hüljatud|Victor Hugo]], "[[Hüljatud"]]"
 
* Armastus on kahe inimese vaheline müsteerium, mitte nende samastumine.
** [[Maag|John Fowles]], "[[Maag"]]"
 
== Vanasõnad ==
162. rida ⟶ 177. rida:
* Armastus sünnib armust.
* Armastusel on kakskümmend paari [[silm]]i [[pea]]s.
** [["Eesti]] [[Vanasõna]]dvanasõnad, Suurestsuurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti kirjanduseKirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]sTartus, 1929
 
{{Vikipeedia}}