Mees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
* Kui tahta paksude värvidega karikeerida meeste halbu iseloomujooni, siis võiks öelda, et Y-[[kromosoom]] on üks mõttetu roigas, milles on säilinud hulk arhailist geneetilist jampsi, millega pole tänapäeva maailmas suurt midagi peale hakata.
** [[Valdur Mikita]], Lindvistika. Välgi metsad 2015, lk 28-29
 
* Aga kui füüsiline jõud on mehelikkuse tunnus, siis on planeedi kõige mehelikum olevus emane sinivaal, fakt.
* Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal mehed on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil [[aeg|ajal]], kui mehed olid tehtud [[meeleheide|meeleheitest]] ja nahkrihmadest ja [[laev]]u ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja [[karu]] tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa. Muidugi nõudis seegi tohutut eneseületust, aga viidatud [[retoorika]] fantaseerib karuga rinnutsi minemisest. See on liialdatud ja lollakas mõtteviis, legend, mis aitab ennast nii palju üles kütta, et julgeks põõsa tagant [[jänes]]ele etteheiteid teha.
** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ Utoopiasari. Emane sinivaal]. Feministeerium, 16. juuni 2020