Kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P new key for Category:Kirjandus: " " using HotCat
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Printing3 Walk of Ideas Berlin.JPG|thumbpisi|SculptureBerliinis inasuv Berlinskulptuur, depictingkus araamatud stackvirnas ofkannavad bookssuurte onsaksa whichkirjanike are inscribed the names of great German writersnimesid.]]
 
'''Kirjandus''' ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. KirjandusSee on üks kultuurinähtusikultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja [[keel]]t. Eesti keeles peetakse kirjandusest kõneldes tavaliselt silmas ilukirjandust.
 
* Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab poeedi tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele.
* Proosa: sanoja niiden parhaassa järjestyksessä; lyriikka: parhaat sanat niiden parhaimmassa järjestyksessä. (Samuel Taylor Coleridge)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", sissejuhatus, tõlkinud Tatjana Hallap.
 
* Luule vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on tõe omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine.
* Ihmiset eivät ansaitse hyvää kirjallisuutta: he ovat niin mieltyneitä huonoon. ([[Ralph Waldo Emerson]])
** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.''
** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811)
 
* Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = sõnad parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses.
* Kirjallisuudessa on vain härkiä. Nerot ovat niistä isoimmat - ne jotka jaksavat väsymättä rehkiä kahdeksantoista tuntia päivässä. (Jules Renard)
* ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.''
** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827
 
* Head kirjanikud hoiavad [[keel]]e tõhusa. See tähendab: hoia see täpne, hoia see selge. (3. ptk)
* Kirjallisuus on merkityksellä ladattua kieltä. (Ezra Pound)
* ''Good writers are those who keep the language efficient. That is to say, keep it accurate, keep it clear.''
* Kirjandus on [[uudis]], mis uudiseks jääbki. (8. ptk)
* ''Literature is news that stays news.''
** Ezra Pound, "Lugemise aabits" (1934)<!-- vt eestikeelne väljaanne-->
 
* Nii, nagu kõigis asjades, nõnda kirjanduseski mõõdutuses vaevleme: õpime mitte elu, vaid kooli jaoks.
* Kirjallisuus on uutinen joka pysyy uutisena. (Ezra Pound)
* ''Quemadmodum omnium rerum, sic litterarum quoque intemperantia laboramus: non vitae sed scholae discimus.''
** [[Seneca noorem]], "Moraalikirjad Luciliusele", "CVI kiri: vooruse kehalisusest"<!--vt eestikeelne väljaanne-->
 
* Mood armastada [[Racine]]'i möödub nagu [[kohv]]imoodki.
* Terveen mielen muovaamiseksi tarvitaan vain vähän kirjallisuutta. ([[Seneca]])
* ''La mode d'aimer Racine passera comme la mode du café.''
 
** [[Marie de Rabutin-Chantal]], markiis de Sévigné, ''cit. via'' [[Voltaire]]'i kiri 29. jaanuarist 1690), kus see lause moodustati markiisi kahest eraldiseisvast märkusest (üks oli kirjas 16. märtsist 1679, teine 10. märtsist 1672). [[La Harpe]] tihendas selle kujule: "Racine passera comme le café?"
Suuri Sitaattisanakirja. Toimittanut Jarkko Laine. Helsinki: Otava, 1989
 
{{Vikipeedia}}