Kirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Kirjandus''' ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. See on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja [[keel]]t. Eesti keeles peetakse kirjandusest kõneldes tavaliselt silmas ilukirjandust.
 
* Nagu teame, ei avalda see, mis kütkestab [[luuletaja|poeedi]] tujukat mõttelendu, sageli mingit mõju laiadele lugejate hulkadele.
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", sissejuhatus, tõlkinud Tatjana Hallap.
 
* [[Luule]] vastand on õigupoolest mitte proosa, vaid [[teadus]]. Luule vastandub teadusele ja proosa värsimõõdule. Teaduse õige ja vahetu objekt on [[tõde|tõe]] omandamine või edastamine; luule õige ja vahetu objekt on vahetu naudingu edastamine.
** ''Poetry is not the proper antithesis to prose, but to science. Poetry is opposed to science, and prose to metre. The proper and immediate object of science is the acquirement, or communication, of truth; the proper and immediate object of poetry is the communication of immediate pleasure.''
** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Luule määratlused" (1811)
 
* Ma tahaksin, et meie noored nutikad poeedid peaksid meeles mu lihtsakoelist proosa ja luule määratlust, mille järgi proosa = sõnad[[sõna]]d parimas järjestuses, luule = parimad sõnad parimas järjestuses.
* ''I wish our clever young poets would remember my homely definitions of prose and poetry; that is, prose = words in their best order; poetry = the best words in their best order.''
** [[Samuel Taylor Coleridge]], "Lauakõned (1821–1834)", 12. juuli 1827