Vale: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
* Isegi kui inimesed räägivad asju, mid ei too neile mingit kasu, siis ei tule sellest veel sugugi järeldada, et nad ei valeta; sest leidub inimesi, kes valetavad lihtsalt valetamise pärast.
** [[Blaise Pascal]], "Mõtted", 108/742. Tõlkinud [[Kristiina Ross]]. Hortus Litterarum 1998, lk 72
* Zooni hõimu vaenlasi ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende [[ausus]], mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud eufemismidest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt austust iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "diplomaat" või "suhtekorraldaja".
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92
* Valetad [[inimene|inimestele]] korra, ja kui sul seda valet enam vaja ei lähe, annad neile uue ning ütled, et nad teevad [[tarkus]]e teel edusamme. Siis hakkavad nad sinu üle [[naer]]mise asemel sind veel enam [[usk]]uma, lootes, et kõigi nende valede [[süda]]mes leiavad nad [[tõde|tõe]]. Ja vähehaaval võtavad nad vastu vastuvõtmatu. Hämmastav.
**
* Vale seadus:
:Ükskõik kui sageli valet valeks ei näidata, on mingi protsent inimesi, kes seda ikka tõeks peavad.
| |||