Aleksandr Grin: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Caesar]]i hobuse kapjade alt tõusvas [[tolm]]upilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv valgusekiir[[valgus]]ekiir, mis sähvib läbi lilla tuulekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... Tolm — ja Caesar. (lk 10)

* Asjatult otsisid linnaelanikud järgmisel päeval ajalehtedest mõistatusliku sündmuse kirjeldust; [[tsensuur|jõud, mis igiammustest aegadest peale on toiminud sule ja surve abil]], oli läkitanud toimetustesse salajase ringkirja, mis käskis ebatavalise juhtumi «[[unustamine|unustada]]»; lehe sulgemise ähvardusel oli keelatud seda mainida; mingeid seletusi polnud lisatud ja toimetajad saatsid autoritele tagasi lohepikad artiklid, unetu [[öö]] vilja, mida ehtisid kõige ligitõmbavamad pealkirjad. (lk 23)

* Kuid heitkem ][[sild] meie juurest s e l l e trükitekstini. Kirjapandud [[Fakt|f a k t i d]] on ülepea kõige fantastilisemad kõigist olemasolevaist [[reaalsus|tegelikkuse]] kujutustest — samasugused nagu kurdile [[orkester]]: poogen liigub edasi-tagasi, põsk vaskpasuna kõrval läheb punni, hüpleb trummipulk, ent hääli ei ole, kuigi on näha liigutusi, mis neid tekitavad. Vastuväiteks võtame fakti, mille olemus on nii hämmastav, et sündmuse [[luu]] ja [[liha]], teiste sõnadega[[sõna]]dega öeldes — pealtnägemine ja asja tuumani tungimine lisavad üsna vähe muljele, mis on saadud kommunikatsioonivahendite abil. Tõepoolest, s e l l i n e fakt on võimalik. Kui näiteks Chicagos[[Chicago]]s variseks kokku kahekümne kahe korruseline [[maja]] ja see meile teatavaks tehtaks, võpataksime oma sisemuses, kuid üsna varsti ei mõtleks enam sellele. Et see nii on, et faktid kui faktid, isegi siis, kui nad on läbi imbunud publitsistlike ja erakondlike tuleriitade hingematvast suitsust, ei kõiguta mingil määral meie elu- ja mõttelaadi, kinnitab ka see, kui meenutame külmaverelist tähelepanu, millega me ajalehe läbi vaatame, mäletamata järgmisel päeval[[päev]]al, mida me täna lugesime, kuigi see, mida me käes hoidsime, polnud midagi muud kui maailma südametukse, võitlus ja elu, mis esitati meile samal kombel kui restoraniarve.