Aleksandr Grin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
* [[Caesar]]i hobuse kapjade alt tõusvas [[tolm]]upilves pole tähtis iga üksik tolmukübe; pole kuigi tähtis ka peegelduv [[valgus]]ekiir, mis sähvib läbi lilla tuulekeerise imperaatori helkivalt kuldkiivrilt. Caesar tõstab tolmu üles... Tolm — ja Caesar. (lk 10)
* Asjatult otsisid linnaelanikud järgmisel päeval ajalehtedest mõistatusliku sündmuse kirjeldust; [[tsensuur|jõud, mis igiammustest aegadest peale on toiminud sule ja surve abil]], oli läkitanud toimetustesse salajase ringkirja, mis käskis ebatavalise juhtumi «[[unustamine|unustada]]»; lehe sulgemise ähvardusel oli keelatud seda mainida; mingeid seletusi polnud lisatud ja toimetajad saatsid autoritele tagasi lohepikad artiklid, unetu [[öö]] vilja, mida ehtisid kõige ligitõmbavamad pealkirjad. (lk 23)
16. rida ⟶ 15. rida:
:Kuidas määrata kindlaks ja otsustada, kust läheb tõelise [[sündmus]]e ideaalne sirge? (lk 77)
* Tavil, kes armastas [[raamat]]uid nii, et ta neid suudles või nurka virutas, vihastades nende nagu inimeste peale, oli võimatu mõista pentsikut lõbu: kuulata lugemist teise suu läbi, võõra intonatsiooniga ja kindlatel kellaaegadel nagu ametiskäimine või töötegemine. (lk 78)
* "Ärge kartke," lausus ta, märgates, et Tavi on ahastuses ja väriseb, "[[vihkamine|vihkamisest]] surmapäeval pole te varem kuulnud, aga ma p e a n teiega nii rääkima; võib-olla peaksin ma veel rohkem ütlema. Ma ei tea, millega te mu südant liigutasite, aga ma [[andestus|annan teile andeks]]. Jah, annan andeks!", hüüdis ta, nähes, kuidas Tavi silmad tumenesid. "Te ägestute, sest arvate, et mul pole õigust ega põhjust teile andestada, et me näeme teineteist esimest korda. Kas te ka teate, et võib andestada puule, kivile, ilmale, maavärisemisele, — et võib andestada inimestele, — elule? Andestate mulle ka teie. [[Õnn]]elikul on kergem andestada." (lk 88)
| |||