Jõud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' '''Jõud''' on tugevus või suutlikkus millekski, näiteks füüsiliseks või vaimseks pingutuseks, tööks või mõju avaldamiseks. Ülekantud tähenduses räägitakse jõust f...'
 
Resümee puudub
27. rida:
* Vaata neile otse [[silm]]a, oli Vanaema ikka ütelnud: keskenda oma jõud neile, vahi nendega tõtt; [[nõid|nõiaga]] ei jaksa keegi tõtt vahtida, peale [[kits]]ede muidugi.
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 77
 
* Erandis purustab tegeliku [[elu]] jõud tolle kordumises kalestunud mehhaanika koore.
** [[Carl Schmitt]], "Politische Theologie", 1922
 
* Spencer soovitab korraldada viiuli[[kontsert]]e ruumides, mis on vooderdatud alusseinast poole jala kaugusel asetsevate õhukeste männilaudadega, et saavutada resonantsi, mis on tema meelest vajalik [[viiul]]iheli piiratud võimsuse tõttu. Paraku pole see retsept kõlblik iga teose jaoks, sest on helitöid, mille jõud peitub sisus. Sosin kõrva ääres võib mõnikord vapustada nagu kõuekärgatus, ja kõuekärgatus vaid naerma ajada.
** [[Aleksandr Grin]], "Lainetel tõttaja" (tlk M. Käbrik, lk 211)
 
* [[Haldjas|Haldjate]] jõud peitus teiste veenmises, et need on nõrgad.
** [[Terry Pratchett]] "[[Härrasrahvas]]". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003.
 
* [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[ühiskond|ühiskonna]] juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]].
** NSV Liidu põhiseaduse 6. paragrahv (1989. aasta seisuga)
 
* Mulle meeldib mõelda, et maagilise sõna jõud sünnib eesti keele grammatikast, mis on lummaval viisil kokku pandud muistsete hiidude kehaosadest. Eesti keele grammatika sündis Kalevipoja ihuliikmetest. Seetõttu ongi eesti keel meile pigem religioon, omamoodi [[armulaud]], Kalevipoja ihu ja [[veri]].
** [[Valdur Mikita]] [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/2014-03-13-15-23-32/ "Eesti keele lummuse päev"] Sirp, 13. märts 2014
 
* Et üks keha mõjutaks teist kaugelt läbi vaakumi ilma millegi muu vahenduseta, mille kaudu nende mõju ja jõud võiks ühelt teisele kanduda, on minu jaoks nii suur absurdsus, et ma ei usu, et ükski filosoofilisis asjus kompetentselt mõtlemisvõimeline mees eales selle lõksu langeks.
** [[Isaac Newton]]
 
* Evolutsiooniliselt arenenud [[uudishimu]] ajendab meid tundmatut tundma õppima ja on ilmselt inimarengu (ja mitte ainult inimarengu) peamiseks liikumapanevaks jõuks. Ent [[Teadmised|teadmiste]] jõud ei seisne mitte teadmistes endis, vaid nende kasulikkuses.
** [[Jaak Aaviksoo]] "Teadus ja raha" ERR, 13.12.2019 (varem Riigikogu Toimetised nr 40, detsember 2019)
 
* Kusagil struktuurides on kallutatud jõud!
** [[Villu Reiljan]], 2006<ref>https://kultuur.err.ee/683130/sada-eesti-motet-villu-reiljani-kallutatud-joud</ref>
 
* [[Piibel|Piibli]] elustav jõud on seda tugevam, mida vähem [[haridus]]t on härrasmehel, kes seda loeb.
** [[Robert Ingersoll]]
 
* Suurim tsiviliseeriv jõud maailmas ei ole [[religioon]], see on [[seks]].
** [[Hugh Hefner]]
 
* Jumal küll! Mis raamat see Pühakiri on, milline ime ja milline jõud on selles inimesele antud!
** [[Fjodor Dostojevski]]
 
* Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada inimkonda koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest [[süda]]mest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks.
33. rida ⟶ 66. rida:
* Jõuga võib kõik vallutada, kuid sel viisil saavutatud [[võit|võidud]] on lühiealised.
** [[Abraham Lincoln]]
 
* Inimrassina on meie suurim jõud meie erinevuste tunnustamine, suurim nõrkus meie läbikukkumine nende erinevuste omaksvõtmisel.
** Judith Henderson
 
* Poliitiline jõud kasvab püssitorus.
46. rida ⟶ 82. rida:
 
* [[Talv]]el kahe mehe jõud.
* [[Töö]] tänaseks, jõud homseks (jutt homseks).
* Üheksa mehe jõud ja ühe mehe [[nõu]] on üks.
** "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929