Erinevus lehekülje "Aed" redaktsioonide vahel

Lisatud 1104 baiti ,  10 kuu eest
resümee puudub
* [[Juhan Liiv]], "Üks suve päev"
 
* Aedu võib rajada mitmel viisil. Kõige parem on, kui selle [[töö]] võtab enda peale pärisaednik. [[Aednik]] istutab teil sinna igasuguseid toikaid, rootsikuid ja luuakontsusid, kinnitades, et need on [[vaher|vahtrad]], [[viirpuu]]d ja [[sirel]]id — kõrgetüvelised puud või muud taimeliigid. Siis kaevab ta maa üles, songib kõik pahupidi ja tambib jälle tasaseks, teeb söeräbust väikesed kõnniteed, torkab siin ja seal [[muld]]a mingeid tohletanud pealseid, seletades, et need on püsikud. Tulevasele [[muru]]platsile külvab ta [[seeme]]t, öeldes, et see on inglise raihein ja nurmikas, rebasesaba, sugapea ja timut, ning läheb siis ära, jättes aia maha mustana ja paljana, nagu ta oli esimesel päeval pärast maailma loomist. Ta paneb teile ainult [[süda]]mele, et te seda mullast maad iga päev hoolikalt kastaksite, ja laseksite siis, kui rohi tärkab, kõnniteedele liiva tuua. Heakene küll.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta". Tõlkinud [[Lembit Remmelgas]]. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Kuidas rajatakse aedu"
 
* Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed aiad nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid üheksa aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult [[umbrohi]], mis oli niisama visa [[hing]]ega kui [[patt|patune]] inimene, lokkas rõõmsalt. Aga siiski õitsesid siin [[ohakas|ohakate]] ja [[nõges]]te vahel ka lopsakad punased [[moon]]id ja arglikud [[kannike]]sed. Ja viljapuud metsistunud aedades õitsesid hoolitseva inimkäe puudumisele vaatamata.