Jean de La Fontaine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Jean_de_La_Fontaine.PNG|pisi|Hyacinthe Rigaud. Jean de La Fontaine'i portree (~1680)]]
'''Jean de La Fontaine''' (8. juuli 1621 – 13. aprill 1695) oli prantsuse kirjanik, üks tuntumaid valmikirjanikke maailmakirjanduses ning on üks loetavamaid XVII sajandi prantsuse luuletajaid.
 
 
<poem>
Üks aianduse harrastaja,
poolkodanik, pooltalumees,
kel teatud külas oli [[maja]],
ka kena [[aed|aiakest]] kord haris selle ees.
Ei seisnud ükski lapp ta krundist tühjalt-paljalt:
siin võrsus oblikaid, seal salat lokkas haljalt
16. rida ⟶ 17. rida:
Eks ma siis selle kaasa vii.»
Ta priskelt lõunatab, ta kaaskond vahvalt aitab,
küll koerad[[koer]]ad, [[hobune|hobused]], küll [[teener|teenrid]] — kel vaid [[suu]];
üks mõnu proovitud, ta nõutab mõne muu:
joob veini[[vein]]i, peretütart paitab.
/---/
Kui, väiksed vürstid, teil on mõni [[tüli]] vaid,
siis kutsub ainult juhm teist appi [[kuningas|kuningaid]].
Ei maksa iialgi toeks tuua nende piiki,
neid sisse lasta oma riiki[[riik]]i.
</poem>
* "Aednik ja tema härra". Tõlkinud [[Ain Kaalep]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 289-290
 
 
<poem>
[[Haigus|Taud]], millel õudus kannul käib,
taud, millega me patte[[patt]]e näib
vist oma vihas[[viha]]s karistavat taevas,
[[katk]] (öelgem välja), millest ainsal ööl[[öö]]l
saab Charon rikkaks oma tööl[[töö]]l,
kord rängalt vaeseid loomi[[loom]]i vaevas.
/---/
"Mis puutub mind ja minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju [[lammas|lambaid]]
ja küsida ma võin:
kas keegi nendest mulle kurja tegi?!
45. rida ⟶ 46. rida:
kõik toogu ette oma süüd."
/---/
[[Rebane|Rein]] hüüdis: "Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
52. rida ⟶ 53. rida:
See oli neile au, et te nad ära sõite!"
/---/
Siis [[eesel]] pihtis: "Kloostri aasa pealt
kord läbi tulles kiusas pehme rohi
ja [[kurat]] mind - ma teadsin, et ei tohi,
kuid mokatäie võtsin kaasa sealt..."
/---/
Ja nõnda surmasüüks sai eesli vääratus:
sõi rohtu, kus on võõras nurm?!
Nii ropu süü saab pesta ainult [[surm]]!
Ja eesel surmale siis saigi määratud.
 
65. rida ⟶ 66. rida:
palees sind soosita või risti lööda.
</poem>
* "Katkuhaiged loomad". Tõlkinud [[Jaan Kross]]. Maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Koostanud [[Jüri Talvet]] jt. Tallinn: Koolibri 1993, lk 290-291
 
==Välislingid==