Tõlkimine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
* Tõlkimine on vastavuste, mitte aseaine otsimine. Ta nõuab stiililist, võibolla isegi psüühilist kongeniaalsust.
* [[Tsivilisatsioon]] on vaimsest ühisnimetajast hingestatud erinevate [[kultuur]]ide lõppsumma ja tema põhiline liiklusvahend - nii metafüüsilises kui ka otseses mõttes - on tõlkimine, ümberpanemine.
** [[Jossif Brodski]]. Tsivilisatsiooni laps. Tlk [[Joel Sang]]. Rmt: "Koguja rõõm". Vagabund 1996, lk 183-208
 
 
* Me ei saa kõnelda täiesti adekvaatsest [[tõlge|tõlkest]] siis, kui tõlge annab edasi vaid autori[[autor]]i sõnu, lauseid ja mõtteid. Ilukirjanduslik tõlge peab olema ka niisugune, milles oleks edasi antud kirjaniku individuaalsus, tema loomingulise meetodi omapära, see, mis üht kirjanikku eraldab teisest, lühidalt kirjaniku isiku­pärane stiil. [[Eesti keel]]es peab teatav teos jätma ka kunstimeisterlikkuse seisu­kohalt ligilähedalt samasuguse mulje, nagu sama teost lugedes algkeeles.
** [[Olev Jõgi]]. Ettekanne "Tüüpilistest puudustest originaali stiili edasiandmisel A. P. Tšehhovi "Jutustuste ja novellide" tõlkes" ENSV Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni koosolekul 1954. aasta veebruaris. (''Cit. via'': [[Lea Pild]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2019/3/1145 "Tõlkekriitik Olev Jõgi: Ühe tõlkemeetodi rehabiliteerimine stalinismijärgsel ajal"] [[Keel ja Kirjandus]] 3/2019)