Aleksandr Grin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö)
Link
Resümee puudub
3. rida:
 
Eesti keeles on tema teostest ilmunud "[[Punased purjed]]" ("Алые паруса", 1923) esmalt 1959. aastal O. Mamersi tõlkes ja 1983 Kira Sipjagina tõlkes (Vive Tolli illustratsioonidega), "Sädelev maailm" ("Блистающий мир", 1923) ja "[[Lainetel tõttaja]]" ("Бегущая по волнам", 1928) 1972. aastal M. Käbriku tõlkes (Maiga Variku ja Maret Käbini ühine varjunimi; Jüri Palmi illustratsioonidega), "[[Kuldkett]]" ("Золотая цепь", 1925) ja "[[Tee eikuhugi]]" ("Дорога никуда", 1930) 1973. aastal Maret Käbini tõlkes ([[Konstantin Paustovski]] järelsõna ja Jüri Palmi illustratsioonidega), 1991. aastal jutukogu "Kullatiik" (tõlkinud [[Kalle Muuli]], illustreerinud Jüri Palm) jm.
 
 
* Olgugi et kumbki pingsalt mõtles Kate'ist, jäid nad sõpradeks. Kes teab, mis oleks saanud siis, kui neiu oleks välja näidanud, et ühte neist eelistab. Ühine hingehäda isegi lähendas mehi; nad mõlemad nägid Kate'i vaimusilmas otsekui [[teleskoop|teleskoobist]], aga vist ükski inimtõug pole nii ühte meelt kui [[astronoom]]id. Seepärast nende head suhted püsisid.
* "Kes armastab, see läheb lõpuni." Kui nad mõlemad, Rod ja Keast, olid tulnud jumalaga jätma, mõtles neiu, et see, kes neist kahest on oma tunnetes püsivam ja kindlam, peaks tagasi tulema ja oma ettepanekut kordama. Niimoodi, vahest küll veidi julmalt, arutles kaheksateistaastane seelikus Saalomon. Õigupoolest meeldisid talle mõlemad, ent talle ei mahtunud kuidagi pähe, kuidas võib keegi temast kasvõi paar miili eemale minna, ilma et teda haaraks kiusatus lähema kahekümne nelja tunni jooksul tagasi tulla.
* Jutt "Neliteist jalga", tlk [[Aivar Kull]] ([https://kultuur.err.ee/1112257/aivar-kulli-ajalootund-seikluskirjanik-aleksandr-grin "Aivar Kulli ajalootund. Seikluskirjanik Aleksandr Grin"] ERR, 13.07.2020)
 
 
=="Sädelev maailm"==
34. rida ⟶ 40. rida:
* Siis oli väga tore Aleksander Grin, keda me tõlkisime samuti koos [[Maiga Varik]]uga. Ühe jutustuse tõlkis Maiga, kolm tõlkisin mina. Seal tuli ilmsiks ka üks tore vene keelest tõlkimise iseärasus. Grinil oli väga palju kõikvõimalike tegelasi, kellel ei olnud mitte vene nimed, vaid nad olid väljamõeldud maailmast. Neid oli palju ja ma ei osanud neid kirjutada, translitereerida. Grinil olid kõik tegelased häälduspildis — aga mis keelest, kust need pärit on? Siis ma võtsin paberilehed — ma ei mäleta, palju ma neid sain, kuus või kaheksa — ja kirjutasin ülevalt alla nimesid täis ning palusin [[Henno Rajandi]]t, kes kõikvõimalikke keeli oskas, et ta kirjutaks mulle sinna enam-vähem mõeldavad vasted sõltuvalt sellest, mis keelest neid võisid võetud olla ja milline võis olla tema meelest kirjapilt. Nii et neis raamatutes on Henno Rajandi tehtud tegelaste nimed.
** [http://www.ekl.ee/tolkijad/wp-content/uploads/2018/10/T%C3%B5lkijaH%C3%A4%C3%A4l_I_netti-copy-2.pdf "Toimetaja ei saa tõlkija tööd ära teha ega ära rikkuda"], Maret Käbini intervjuu [[Krista Kaer]]ale. "Tõlkija hääl", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 74-75
 
* Grin kuulus inimeste hulka, kes ei oska end elus sisse seada. [[Õnnetus]]ed heidutasid teda, ta puges peitu inimeste eest, häbenes oma vaesust. Tema rikas kujutlusvõime jättis ta silmapilk maha, kui tal tuli kokku puutuda masendava tegelikkusega.
** [[Konstantin Paustovski]], "Aleksander Grini elu" – järelsõna teosele: Aleksander Grin, "Kuldkett. Tee eikuhugi", tõlkinud Maret Käbin, Eesti Raamat, Tallinn 1973, lk 382
 
 
{{Vikipeedia}}