Õnn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
MARIA: Suurte asjade nimel on lihtne suur olla.
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), II vaatus, II pilt, lk 39
 
* Söögilauas nimetas Pfaff ennast [[perekond|perekonnaelu]] pooldajaks, [[öö]]siti mõnitas elatanud naist. Kariõigust kasutas ta, niipea kui töölt [[kodu|koju]] sai. Tütre kallal sügas ta oma punakarvaseid rusikaid tõelise [[armastus]]ega, naist lihvis vähem. Kogu teenitud [[raha]] tõi Pfaff koju; see klappis alati karvapealt, ilma üle lugematagi, sest ükskord, kui rahad ei klappinud, tuli naisel ja tütrel öö tänaval mööda saata. Kokkuvõttes oli Pfaff [[õnn]]elik.
** [[Elias Canetti]] "Maailm peas", tlk Toivo Tasa (1983), lk 5
 
 
58. rida ⟶ 61. rida:
* Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse.
* Ära põlga esimest õnne ära!
** "[[Eesti]] [[vanasõna]]dvanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus [[Tartu]]sTartus, 1929