Minevik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
** [[George Santayana]] "The Life of Reason: The Phases of Human Progress" (1905-1906), [https://en.wikisource.org/wiki/Reason_in_Common_Sense/Chapter_XII XII ptk]
 
* [[Minevik]]kuMinevikku taaselustades oleme vahel veendunud, et kirjutame vaid [[ajalugu]], tegelikult aga mõtestame või püüame mõtestada minevikku oma nüüdse tegelikkuse taustal, sest tänane on peamine [[südametunnistus]]e hääl ning kohtunik. Minevik on seljataha jäänud ning läbi ja üle elatud, seega muutunud inimese vaimseks kogemuseks.
** [[Juri Bondarev]] "Hetked" (e.k. 1984 sarjas Loomingu Raamatukogu)
 
* Muutub kõik, mis elab. Ainult surnud ei muutu enam. Sellepärast tõmbabki meid kauge [[minevik]], et leida sealt midagi, mis oleks püsiv. (1. mai)
* Me ei pääse tagasi minevikku, aga samal ajal ei pääse me ka minevikust, see tuleb meiega alati kaasa. (6. mai)
* Peame leppima sellega, et minevik on ainult proloog ja et meie aeg algas, kui viimne rändav rüütel suri ja tuli Graali templis kustus. (17. mai)
24. rida:
** [[August Gailit]] "Kas mäletad, mu arm?"
 
* [[Tulevik]]ku ja [[minevik]]kuminevikku ühendab meie kujutlusvõime, mis neid esile manab.
** [[Jossif Brodski]], "Kummardus Marcus Aureliusele". Tlk Joonas Kiik. Rmt "Koguja rõõm", Vagabund 1996, lk 229-265