Mets: erinevus redaktsioonide vahel

* Metsades on tallel samapalju hirmuäratavat [[jõud]]u nagu vanades [[müüt]]ides. Mets on perifeerse [[teadvus]]e reservuaar. Ugrilane on metsast toonud [[teadmine|teadmisi]] tuhandeid aastaid[[aasta]]id. Mõni rahvas on toonud neid [[mägi|mägedest]], mõni [[kõrb]]est, mõni [[tundra]]st. Parasvöötme inimene on toonud teadmisi alati metsast. (lk 66)

* Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai animistlik ristirahvas - [[usk]] kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. [[Ajalugu]] on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii tuule[[tuul]]e- kui kultuurivarju.

* Kui jagada metsa funktsioonid kolmeks – [[majandus]]likuks, ökoloogiliseks ja [[kultuur]]iliseks –, siis paistab Eestis silma üks omapärane anomaalia: metsa ökoloogiline ja kultuuriline funktsioon on ajalooliste tegurite tõttu ebaharilikult suur. Nii metsausk kui ka metsarohkus on Euroopa kontekstis erandlik. "Õnnetuseks" on Eesti üks väheseid riike[[riik]]e, kus inimeste [[identiteet]] on sedavõrd suurel määral metsalist päritolu. Meie eestlus on suuresti metsaeestlus. Lühidalt öeldes on Eesti metsa funktsioonid mõne teise riigiga võrreldes pööratud tagurpidi. Intensiivne metsamajandus seab kahtluse alla metsa kultuurilise ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse, mis on meile iseäranis kallid, kuna need on tugevasti seotud meie rahvusliku identiteediga. Lihtsalt öeldes ootavad inimesed, et riik toetaks ja teostaks sellist metsapoliitikat, mis annaks suurema elujõu metsa kultuurilisele ja ökoloogilisele poolele. Just selline peaks olema ideaalne Eesti tulevikumets.

* Kui aga [[Peipsi]] sügav, vägev kohin metsa tagant, mida [[kirves]] ikka harvemaks teeb, ta kõrvu[[kõrv]]u ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna tuul ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad[[silm]]ad metsast läbi kohinani tahaks tungida, liiguvad ta huuled: