Maasikas

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond, mille tuntuim esindaja on aedmaasikas - tšiili ja virgiinia maasika hübriid. Eestis kasvavad pärismaisena kaks selle perekonna liiki: metsmaasikas ja muulukas. Naturaliseerununa leidub ka kolmas liik – kõrge maasikas. Eelkõige hinnatakse maasikat selle samanimelise marja järgi, mis tegelikult on lihakas koguvili, mis areneb õiepõhjast; maasikmarja osaviljadeks on koguvilja pinnal asuvad pähklikesed, millest igaühes peitub seeme. Maasikaid hindavad kõrgelt ka teod ja mitmed mutukad.

• Mulle isiklikult meeldivad väga maasikad ja koor, kuid ma olen leidnud, et mingil veidral põhjusel eelistavad kalad usse. Nii et kalale minnes ei mõelnud ma sellest, mida mina tahan. Mõtlesin sellest, mida nemad tahavad. Ma ei pannud konksu külge maasikaid ja koort. Selle asemel riputasin kala nina ette ussi või ritsika ja küsisin: "Kas sa sellist asja tahaksid?"
  • Dale Carnegie, "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi" (1936), 3. ptk.

Hieronymus Bosch, "Maiste rõõmude aed", u 1490-1500 (detail).

Päev oli märg, vihm paks kui keedis,
maasikamoos, mis purgist langeb lauda,
hääl kostis vanast kanakuudist,
lõi haamer vastu rauda.

• Lewis Carroll "Lays of Sorrow"

Metsliivatee ja maasikas, nägematud,
Naer aias, rõõm, mis kajab vastu,
Ei kao, kuid nõudlikult mis osutab
piinu surma ja sünni.

• T. S. Eliot, "Four Quartets 2: East Coker", III

Vanasõnad

• Iga mari pole maasikas.
• Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem.
• Madal mets saab enne maasika kui kõrge.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
  • Eesti vanasõna