Heiti Talvik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
104. rida:
 
:Ma iial polnud eht,
:ei elus ega luules[[luule]]s.
:Kui oksalt langend leht
:ma triivin igas [[tuul]]es.
110. rida:
:Kuid maa pääl silmapilk
:läks luhta nõiavägi
:ning ainult lapse[[laps]]e pilk
:mus kullatükki nägi.
* "Poeet"
121. rida:
:
:Vaat' aknast parem, ava [[silm]]ad juhmid,
:näe, kevadpäikekevad[[päike]] helgib katusel.
:On väljas päev, kuid laulud sul nii tuhmid,
:kui oleks lood nad kuski matusel.
128. rida:
 
:Sääl äkki – välk ja pasunate kaja...
:Kuid juba paiskus püsti kogu [[maja]]:
:"Ta sureb! [[vesi|Vett]].." Siis [[arst]] ja kanged rohud...
:Ah, milleks kõik see jant, kui Looja mõistab kohut!
* "Haige"
146. rida:
:virgub sularõske.
:Äkki tabas laksuv
:lumipall[[lumi]]pall mu põske.
:Noor ja kiljuv kari
:rõõmsaid piimakärsse
154. rida:
:2
:Üks hambutu vanapiiga
:mind [[unenägu|unes]] tallas ja rõhus.
:Kas olen ehk suitsetand liiga,
:või on mul ussid kõhus?
168. rida:
:Võib-olla ka kaks või kolm.
:Kuid suhu mul kasvab sammal
:ja juukseisse kuhjub [[tolm]].
:...
:Ei riiva mind kõduingel
180. rida:
:peab kaua käima, kohtamata teisi.
:
:Ja kes kord öösse otsima jäi venda[[vend]]a,
:see kergelt kaotab käest veel iseenda.
:
208. rida:
:hiilib mustas mantlis [[mees|mehi]].
:
:Võikaid [[vari|varje]] kerkib hulgi
:kohe taeva tahmjat seina.
:Kes küll poetas kaarnasulgi
215. rida:
:Kes küll pühkis kullapuru
:punetavalt pilvepangalt,
:nühkis [[õis|õiemustrid]] muru
:hõberoheliselt kangalt?
:
240. rida:
:silmi pööritavad papid.
:
:Purjus [[prohvet]] ent rabamas polkat
:punasel pulbritünnil,
:et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
247. rida:
 
 
:[[Aeg]], millest me unistand, iial ei saabu.
:Vea silmile [[kaabu]]
:ja taandu eksiili.
:Me rünnak, mis mõttes läks kõigiti täppi,
254. rida:
:ning ilmaklaas laastavat ennustab iili.
:
:Kõik sütitav ihade sööste ja [[sõda|sõdu]]
:on pehk vaid ja kõdu
:tõest irdunud ajus.
270. rida:
 
 
:Miski [[külm]] ja miski puhas
:hingas hetkeks läbi hiite.
:Varavalgel nähti luhas
283. rida:
:olgu see ka minu vastus
:Hallataadile, kes hilju
:ahtasse mu aeda[[aed]]a astus.
* "Sügiselaul"
 
294. rida:
:elu müsteerium labastund farsiks.
:
:Keegi miskit enam ei [[usk|usu]],
:komistab Hoor üle templi rusu.
:
301. rida:
:
:Kogu võim on sääl praalival puupääl.
:Sinu koht, laulik, on kaagis või [[kuu]] pääl.
:...
:4
323. rida:
:uut Euroopat kord asusid looma.
:Kuid preisluse pühkmeist haakristlane
:iial vastset ei raja [[Rooma]].
:...
:8
338. rida:
:
:Mus hingeõilsusega tülli
:on sööstnud [[nälg]] ja maokatarr.
:Kes luua nüüd veel võib idülli,
:naiivne pühak on või narr.
:
:10
:Pilvi all iga [[vares]]
:ju kraaksub aegade lõppu,
:kuid Eesti luuletares
356. rida:
:...
:Trotsides katastroofi
:tormipuskarit rüüpab [[laev]].
:Meie kohus on sundida saledasse stroofi
:elementide pime raev.
366. rida:
:silmis neuralgia rusikad.
:Hüvasti, õilsad plaanid –
:[[naine]], kiiktool ja [[lusikas|hõbelusikad]]!
:
:Hüvasti, magus [[tõde]],
:mis tõotas professuuri!
:Vanemad, vend ja [[õde]]
:mind sooviksid surnukuuri.
:
:Et naeru[[naer]]u taas taluks mu kõrvad[[kõrv]]ad,
:kõik aated ma maha müüks
:ja kogu maailma mõrvad
:võtaksin oma süüks[[süü]]ks.
:...
:5
385. rida:
:
:Kandes risti eikellegi kasuks,
:viimne [[veri]] me soonist nõrgus.
:Kõigi me piinade tasuks
:on paigake põrgus.
:
:Meie saatus on püsida tüüril
:kõigi lootuste[[lootus]]te avariiski
:ja tõdede vankuval müüril
:meelt heita – ning elada siiski.
417. rida:
...
:11
:Tuult[[Tuul]]t jalge alla, taevatuult,
:ja mõtetele kotkatiibu!
:Maa poripritsmed pühi suult
454. rida:
:"Õnn pole kink, vaid õigus,"
:siis leidis kuri meisse tee
:ka igas [[leib|leivalõigus]].
* "Aabel ja Kain"
 
469. rida:
:
:Las hälin jääb argade hooleks,
:meid aga kõrbe[[kõrb]]e vii.
:Ja kui me ka nälga kooleks –
:pääasi on olla prii.
486. rida:
 
:Koit mul' rinda raius
:õhetava haava[[haav]]a.
:Üle laante laius
:vere aurav laava.
493. rida:
:hinges unejätteid,
:kui võiks meistki loita
:võimsaid valguslätteid[[valgus]]lätteid?
:
:Ei meid enam püüa
:Käsk, mis kivis[[kivi]]s hangub
:Nüüd meil antud lüüa,
:nii et maailm vangub.
:
:Aeg nüüd kaljuvööle
:kannustada [[hobune|täkku]],
:heita et säält ööle
:raudne [[kinnas]] näkku.
* "Hommik"