Erinevus lehekülje "Surm" redaktsioonide vahel

Lisatud 26 baiti ,  9 kuu eest
resümee puudub
'''Surm''' on organismi elu lõppemine.
 
 
* Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur [[seiklus]].
* Kui me vaatame surma ja pimedust, on [[tundmatus]] see, mida me kardame.
** [[Albus Dumbledore]], tegelane [[J. K. Rowling]]u [[Harry Potter]]i-romaanide sarjast
 
* Surra pole midagi, hirmus on mitte elada.
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]"
 
* Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks võidusõitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
* Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle [[süü]] kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu.
** [[John Fowles]] "[[Maag]]"
 
ABRAHAM: Pole vaja. Ongi juba parem. See hääl ehmatas mind. (''Paus. Ägedalt.'') Jah, aga kui inimene ei taha seda? Igal inimesel on ometi õigus surra...<br>
ROBERT: Kas ikka on? Annad sa haigele, kes surra tahab, [[mürk]]i? [[Hippokratese vanne]], isa!...<br>
ABRAHAM: Mürki ei tohi anda, aga nii... nii ka ei tohi! Inimesel on püha [[õigus]] elule ja surmale.<br>
ROBERT: Kuidagi väga anarhistlik, väga individualistlik, väga üheksateistkümnenda sajandi pärane on see surmakäsitus. [[Ühiskond]] võib-olla ei taha, et vajalik inimene sureks. Võib-olla oleks ühiskond tahtnud, et mõni suur inimene, neid võib palju nimetada, oleks veel loonud, tema aga tahtis puhkama. Kirikaiale, naisukese kõrvale. Katkestas oma elu ise.<br>
ABRAHAM: Sul on kummaline [[huumorimeel]].
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), III vaatus, IV pilt, lk 54
 
 
* [Aramis:] "... ärge muretsege, mul on kindel kavatsus teid teise ilma saata, aga tahan teha seda vaikselt, üksildases varjatud kohas, kus te oma surmaga kellegi ees hoobelda ei saa." (lk 45)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
 
== Allikata tsitaadid ==
* Lahkumisest, üksiolemise külmusest moodustub meie surm. Igat leppimise, soojuse ja sillaehitamise hetkest põimub igavene [[elu]]. Aga see on vägevam kui surm.
** [[Carl Zuckmayer]]
* Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga [[statistika]].
** [[Jossif Stalin]]
 
* Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur [[seiklus]].
* Kui me vaatame surma ja pimedust, on [[tundmatus]] see, mida me kardame.
** [[Albus Dumbledore]], tegelane [[J. K. Rowling]]u [[Harry Potter]]i-romaanide sarjast
 
* Surm pole [[elu]] vastand, vaid osa sellest.
* Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid.
** [[Epikuros]], selgitades [[hirm]]u alusetust surma ees
 
* Surra pole midagi, hirmus on mitte elada.
** [[Victor Hugo]], "[[Hüljatud]]"
 
* Viimased eluaastad on kui maskiballi lõpp, mil langetatakse [[mask]]id.
* Elavad ja surnud - neis kajastub üks ja seesama ning kõikehõlmav eksistents.
** [[Manfred Kyber]]
 
* Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks võidusõitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe surma enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
* Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse kuriteole kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle [[süü]] kustutamatu, selle kurbus surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu.
** [[John Fowles]] "[[Maag]]"
 
* Kui inimesed surevad ja suunduvad [[valgus]]e poole, ei taipa nad, et on juba [[ööliblikas|ööliblikana]] ümber sündinud.
** Gary Delaney
 
ABRAHAM: Pole vaja. Ongi juba parem. See hääl ehmatas mind. (''Paus. Ägedalt.'') Jah, aga kui inimene ei taha seda? Igal inimesel on ometi õigus surra...<br>
ROBERT: Kas ikka on? Annad sa haigele, kes surra tahab, [[mürk]]i? [[Hippokratese vanne]], isa!...<br>
ABRAHAM: Mürki ei tohi anda, aga nii... nii ka ei tohi! Inimesel on püha [[õigus]] elule ja surmale.<br>
ROBERT: Kuidagi väga anarhistlik, väga individualistlik, väga üheksateistkümnenda sajandi pärane on see surmakäsitus. [[Ühiskond]] võib-olla ei taha, et vajalik inimene sureks. Võib-olla oleks ühiskond tahtnud, et mõni suur inimene, neid võib palju nimetada, oleks veel loonud, tema aga tahtis puhkama. Kirikaiale, naisukese kõrvale. Katkestas oma elu ise.<br>
ABRAHAM: Sul on kummaline [[huumorimeel]].
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), III vaatus, IV pilt, lk 54
 
 
* [Aramis:] "... ärge muretsege, mul on kindel kavatsus teid teise ilma saata, aga tahan teha seda vaikselt, üksildases varjatud kohas, kus te oma surmaga kellegi ees hoobelda ei saa." (lk 45)
** [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kolm musketäri]]", tlk Tatjana Hallap (Tallinn, 1977)
 
== Vanasõnad ==
1848

muudatust