Päev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
 
'''Päev''' on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
 
* [[w:Carpe diem|Carpe diem]].
** Kasuta päeva.
** [[Horatius]]e [https://la.wikisource.org/wiki/Carmina_(Horatius)/Liber_I/Carmen_XI ood 1,11].
 
* Üks asi on ometigi, millest ei Liisbet ega Madlike aru ei saa. Miks peab jõululaupäev olema kaks korda nii pikk kui teised [[päev]]ad?
* Liinuse Ida istub pliidi ees korvtoolis, jalad soojaveepütis, ning näeb üpris rahulolev välja. "Ma ütli, ma ütli, nüüd tean mina ja teavad mu koivad ka, et [[jõulud]] on käes. Kolm õnnistatud pikka [[päev]]a, kus ma ei liiguta [[lill]]egi."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Madlike]]", tõlkinud [[Vladimir Beekman]]
 
* Enam ei möödunud ainustki päeva üksildase jalutuskäiguta, kus võis takistamatult nautida ebameeldivate [[mälestus|mälestuste]] kogu mõnu.
** [[Jane Austen]], "Uhkus ja eelarvamus", tlk [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 197
 
* Kui ühe päeva tööst piisab, et soetada tõhusaid tööriistu või kangaid, aga vastavate vahendite või materjalide ise valmistamine oleks pärismaalasel võtnud nädalaid, on loomulik, et aeglasemast ja töömahukamast protsessist tuleb kähku loobuda.
** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus" (1911), tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 26-27
 
* Ainult ühte päeva, ühte [[hetk]]egi võib mahtuda meie elu suurim [[õnn]] või [[õnnetus]].
** [[Maire Aunaste]], "Iseennast kuulates"
 
* Kõige raisatum päev on see, kui me ei [[naer]]a.
** [[Nicolas Chamfort]]
 
* Elu oleks mõttetu, kui [[inimene]] ei teeks iga päev sadu pisikesi mõttetusi.
** [[Johann Wolfgang von Goethe]]
 
* [[Inimene]] on see, mida ta kogu päeva jooksul [[mõtlemine|mõtleb]].
** [[Ralph Waldo Emerson]]
 
* ''Nulla dies sine linea.''
* Ei ainsatki päeva reata.
** [[Ladinakeelsed sententsid|Ladina sentents]]
 
* [Herzen]: [[Loodus]] ei põlga seda, mis elab vaid päeva. See valab end tervenisti igasse hetke.
** [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus
 
 
<poem>
[Polonius:] Arutada,
mu kõrge [[kuningas]] ja auväärt emand,
mis olgu majesteet ja mis on [[kohus]],
miks päev on päev, [[öö]] - öö, ning [[aeg]] on aeg,
on päeva, ööd ning aega raisata.
</poem>
* [[William Shakespeare]], "Hamlet", II vaatus, II stseen
 
 
<poem>
Ilm rõskete udude vinast
paar päikselist päeva veel toob,
lehevasest ja loikude tinast
tuul talvele käpikuid koob.
</poem>
* [[Paul Haavaoks]], "Enne pühi"
 
 
<poem>
Ju lahkub kirgas [[mai]]... [[Pilv]] katab taevarannad.
Viis kiiret aastat veel — kolmkümmend saab mul täis.
Vait jäävad [[ööbik]]ud, [[tuul]] hallahingust kannab,
kaob jäävalt kevadpäev, mis pimestav kord näis.
</poem>
* [[Konstantin Balmont]], "Ju lahkub kirgas mai..." (tlk [[Kalju Kangur]], kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 49)
 
 
<poem>
Kui sädelev on päev nüüd kiirteuhast,
kui kosutav on kahin [[paju]]des!
Puutüügaski kui virguks, vajudes
vett silmitsema, läbipaistvat, puhast.
</poem>
* Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)
 
 
<poem>
Issand, anna mulle teada
mu elu ots ja mu [[päev]]ade mõõt,
et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.
</poem>
* [[Psalmid]], laul 39, salmid 5
 
==Vanasõnad==
15. rida ⟶ 93. rida:
* Kui väljas [[vihm]]a sajab, lase enda sees oleval [[päike]]sel päev ilusaks muuta.
* Kus [[argipäev]] hästi, sel harva halvasti.
* [[Kuu]] kehib kuiva, päev sapib sadu.
* Küll pikk päev jõuab [[õhtu]]le.
* Olgu päev pikem kui pikk, läheb ta ometigi õhtule.
* Parem päeva [[kuumus]] kui [[vihm]]a vilu.
* Päeva lõhud, [[aasta]] parandad.
* Päiline vaatab päeva peale, [[süda]] kütab külimitu peale.