Francesco Petrarca: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Pilt:Petrarch by Bargilla.jpg|pisi|Petrarca portree Andrea di Bartolo di Bargilla (u 1423–1457) tsüklist "Kuulsad mehed ja naised", u 1450.<br>247 × 153 cm. Uffizi kunstiga...'
 
Resümee puudub
45. rida:
 
<poem>
[[Hall]] vanake sealt lahkub, kus tal ammu
on mõeldud lõpetada oma iga
...
ja jõuab Rooma, seirates üht sihti,
et näha [[saaks]] kord kujutustki sellest,*
kellega kohtumist on [[paradiis|taevas]] loota, —
 
niisama, Emand, mina, vilets, tihti
76. rida:
<poem>
Su pääle tulgu taeva leekiv rahe!
Ei tammetõrud[[tammetõru]]d nuuma sind, sa neetu,
vaid vara, ligimestelt kokkuveetu;
veel kuritegusid teeb teoks su tahe
105. rida:
ma näha masendava külluseni.
Paremalt poolt üks uluk tuli ilmsi,
nii inimlik, et Zeusigi[[Zeus]]igi võiks läita;
ta kõrval jooksid must ja valge [[peni]]
ja õilsat looma seni
nii üks kui teine puri tigedasti,
kui ajada nad jõudsidki ta sinna,
kus kõigel ilul minna
jäi surmast[[surm]]ast võidetuna kivikasti.
See ohkama mind pani kibedasti.
 
...
 
Ja ulgumerel nägin ma üht laeva[[laev]]a,
mis tehtud eebenist[[eeben]]ist ja [[vandel|vandlist]] puha,
tõud siidist[[siid]]ist, puri kullast, helkiv, ere;
ei käinud pilvekestki üle taeva,
ei üle linas vete tuuleuha;
124. rida:
...
 
Noort, nõtket loorberit[[loorber]]it ma imetelin,
mis hardail oksil haljas hiies lehtis
nii nagu paradiisi[[paradiis]]i aiarajal
...
Ent muutus samal ajal
sünkmustaks [[taevas]], pilvedega[[pilv]]edega kattus,
ja tüve, mis siin oli õnne hooleks,
[[välk]] juurteni lõi pooleks
...