Jakob Hurt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Jakob Hurt Peterburi.jpg|pisi|Jakob Hurt]]
'''Jakob Hurt''' (22. juuli 1839 – 13. jaanuar 1907 Peterburi) oli [[eesti]] rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
 
* Arvab ehk loodab siis keegi, et Eestirahva elu, nende [[eesti keel|keel]] ja iseloom, mitte enam kauaks kestma ei saa, vaid et meie kõik pea selgeks saksaks ehk valu-venelaseks saame, siis eksib ta, väga. Ta võib rahul ja julge selle pääle olla, et [[Eestlased]] mitte [[kärbsed|kärblased]] ei ole, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba ilmas elanud ja ta pärast meid veel kaua kestma saab.
** [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/60928 Esimene aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks : Lisa: Mis Aleksandrikoolile wasta pannakse ja mis selle pääle kosta], 1872
 
=="Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele"==
Täistekst [https://et.wikisource.org/wiki/Paar_palwid_Eesti_%C3%A4rksamaile_poegadele_ja_t%C3%BCtardele Vikitekstides]., 1888
 
* Tänuväärilist [[töö]]d on mitmelt poolt tehtud, aga veel ärksamat ja hoolsamat tööd tuleb teha, et meie esivanemate elupilt täielikult ja nägusalt igamehe [[silm]]ade ette võiks tõusta ja [[ajalugu|ajaloo]] tundmiseks kindlaks mälestuseks seisma jääda. Sellepärast palun mina uueste armsaid Eesti vendi ja õdesid, igasuguse vanavara korjamises mitte lõdvaks jääda, vaid elavaste tööd teha. Seda tööd võib laialt teha ja sest võib palju [[inimene|inimesi]] osa võtta. Ühtlasi on see töö üks isamaa kohus. Meie langeme kange laituse alla, kui selle kohuse ära unustame ja järeltulijad põlved saavad meid veel enam [[süü]] alla mõistma.
39. rida ⟶ 42. rida:
 
* Kui me ei saa [[suurus|suureks]] rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!
 
* [[Eestlased]] ei ole mitte [[kärbes|kärblased]], kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks [[vana]] ja visa rahva sugu, kes ammu juba [[maailm]]as on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.
 
* Ainult [[emakeel]]es üksi võib inimene seesmiselt [[ehtsus|ehtne]] olla.